Peab vastu: Pihlaka kohvikus päevast päeva magusaga silmitsi seisev Kadri on iseloomu kasvatanud sedavõrd, et suudab mõttetule magusanäksimissoovile vastu panna. Aga kui tarvis, saab ta silmagi pilgutamata jagu ka suurest sefiiritordist!: F: Helin LoikKui saates «Õhtusöök viiele» osalenud Kadri Tarn kaamerate ees teatas, et on pidanud dieeti, kus janu korral tuli vee asemel juua jäätisekokteili, vajus kogu meie toimetusel suu hämmastusest lahti. Tahame ka!

Paraku saab seda endale lubada vaid see, kel on probleem mitte üle-, vaid alakaaluga, ja kohvikujuhataja Kadri (29) on liiga väikese kehakaaluga maadelnud eluaeg.
Keskmine Eesti naine mõtleb ilmselt kadedusega, kui lihtne võib Kadri elu olla — söö, mida tahad, aga paksuks ei lähe. Kilone Pihlaka sefiiritort korraga pintslisse pista pole talle mingi küsimus! Tegelikult pole sugugi lõbus, kui pead endal pidevalt silma peal hoidma, et mitte imedemaa Alice’i kombel olematuks kahaneda.

Stress ja lapsed viisid kilod
Kahe lapse ema Kadri ütleb, et tema kaalu on äärmusteni alla viinud eelkõige stressirikkad eluperioodid ja laste sünnid. Esimest korda tuli tal tõele näkku vaadata, kui tema esimene tütar oli kaheksakuune — puusakondid tungisid Kadri naha alt esile nii teravalt, et endalgi oli kole vaadata. Lisaks piinas pidev väsimus ja tohutu magusaisu.
Ta alustas esimest kaalu tõstvat dieeti. «Kui pärast alakaalu hakkas siia-sinna voldikesi tekkima, oli esialgu imelik tunne. See ei meeldi vist kellelegi, kui mõni rõivaese enam selga ei mahu!» meenutab toona number 32 rõivaid kandnud Kadri. Suuremaid kui numbriga 34 varustatud riideid ta oma mälu järgi selga tõmmanud polegi.
Olukord paranes, kuid mitte kauaks. Pool aastat tagasi tuli Kadril kosumistee taas ette võtta, sest tema sinised silmaalused ja ka kõige väiksema suurusnumbriga suureks jäänud riided muutsid lähedased murelikuks. Sellise väljanägemise juures ei saanud tervisega kõik korras olla! Kadri tunnistab ka ise, et madal kehakaal pole enesetunde kohapealt teab mis lust ja lillepidu. Ta on kannatanud väsimuse ja rauapuuduse all ning talunud seljaprobleeme — vähese treenituse tõttu polnud tema õblukesel kehal piisavalt tugevaid lihaseid, mis selga toetaks. Seetõttu polnud sugugi harvad juhused, kui ta lapsi tõstes selja nii ära venitas, et end päevi sirgeks ei saanud ajada. «Usun, et liigväikese kehakaaluga on ka külmetushaigused kergemad tulema,» ütleb Kadri.

Kalorid, kalorid ja veel kord kalorid!
Ühesõnaga, tõhusamaid tulemusi lootes otsis Kadri seekord abi dietoloogi juurest. «Pidin paar nädalat pidama toitumispäevikut, kuhu panin koguseliselt kirja kõik, mis päeva jooksul sõin ja jõin. Dietoloog analüüsis ja kommenteeris seda ning andis oma soovitused,» räägib ta.
Värskeid puu- ja köögivilju ning salateid armastav Kadri pidi oma menüüd päris karmilt muutma. Kaloririkaste toitude mugimist meenutab ta kui nii piinarikast kogemust, et pikapeale muutus talle vastumeelseks isegi varem lemmikroogade hulka kuulunud koorene pasta, rääkimata majoneesist, mida ta iial tahtnud pole, aga mida tuli siiski süüa.
Harjumus korrapäraselt süüa tekkis samuti suure enesesunniga: «Pidin söögiaja võtma vägisi, muude toimetuste kõrvalt, ja meeles pidama, et saiakesed pole lõunasöök.»
Unustada tuli igasugune näksimine ja seada sisse kolm-neli söögikorda päevas. Maiustama pidi ta nii taluvõi kui jäätisekokteilidega. Viimast soovitati Kadril tõepoolest aeg-ajalt janu korral juua!
Ülekaaluga maadlevatele magusa­armastajatele võib selline toidusedel tunduda tõelise unelmana, kuid Kadri ütleb, et see on sama karm nagu mis tahes muu dieet: toitumisharjumusi päeva pealt muuta on keeruline igaühel, olgu ta piitspeenike või tõeline tünder.

Silm kogu aeg peal
Praegu on 50kilone Kadri oma tervisega rahul, aga sellegipoolest hoiab silma peal, et kehakaal taas langema ei hakkaks. Ta usub, et dieedist üksi sellise häda korral ei piisa ja peab suureks abiliseks oma kehakaalu stabiliseerimisel Ashtanga jooga trenni — see tõstab söögiisu ja tuju.
Kaalujälgimist ei tohi ta aga iial unustada, sest samamoodi nagu kaalulangetajal on ka kaalutõstjal kogu vaev luhta läinud, kui ta unustab, et kehakaalu hoidmiseks tuleb oma toitumisharjumusi korrigeerida jäädavalt. Anna-Liisa Mets

Rõivastega kehvad lood
Kärbeskaallastel nagu tema, ütleb Kadri, on kole keeruline endale rõivaid leida, sest nii väikeseid numbreid poodides lihtsalt ei ole. Paljud Kadri riided on ostetud näiteks Kaubamaja noorte- või lasteosakonnast, mõned head leiud pärinevad ka PTAst, mis on üks väheseid tootjaid, kes kleenukestele naistele mõtleb.