Naisteleht

Saatejuht Kertu Jukkum: «Energiaravi muutis mind.»

29. jaanuar 2010 - 11:09
Lisas naisteleht

Pärast auratransformatsiooni: «Minu puhul on aura kaasajastamine mõjunud nii, et olen hakanud õigeid teid leidma – alati juhtun õigel ajal õiges kohas olema,» kiidab Kertu.: F: Kalev LilleorgPärast auratransformatsiooni: «Minu puhul on aura kaasajastamine mõjunud nii, et olen hakanud õigeid teid leidma – alati juhtun õigel ajal õiges kohas olema,» kiidab Kertu.: F: Kalev Lilleorg«Olen täna kordades edukam kui pool aastat tagasi. Sain kõik, mida tahtsin ja rohkemgi veel,» tunnistab Kertu Jukkum, kes usub, et üks edu põhjusi peitub selles, et ta lasi poole aasta eest oma aurat uuendada.

Kertu Jukkum (25) on saanud tuntuks raadio Sky Plusi särtsaka eksperimenteeriva reporterina ja reisisaate «Väljalend» ühe saatejuhina. Kuid põnev on ka see, et Kertu on läbinud viimase aja uusima energiaravivormi — auratransformatsiooni. «Pärast seanssi oli hea tunne. Mäletan, et jalutasin mööda vanalinna tänavaid, tobe naerunägu peas,» meenutab ta.

Indiaanlane pani esoteerikasse uskuma

Keeruka nimega protseduuri võib võrrelda arvuti update’imisega — täpselt samamoodi vajab vahete-vahel uuendus­kuuri ka inimene, õigemini tema füüsilist keha ümbritsev väli ehk aura.
Metoodika, kuidas aidata inimesi uue aja energiasse (2012 algab muide kristallaeg — new age’ist pärit kontseptsioon vaimsest evolutsioonist), töötas 1996. aastal välja Taani selgeltnägija Anni Sennov. Enne seda oli ta süviti uurinud, miks eri perioodidel sündinuil on niivõrd erinev psühholoogiline atmosfäär, ja jõudnud järeldusele, et seda põhjustavad ajaga muutuvad energiad.
Aura kaasajastamisega, mille läbis ka Kertu, suurendatakse inimese sisemist sära. Selle tulemusel hakkavad head asjad inimeseni jõudma kiiremini, kergemini ja lihtsamini, sest teel pole energeetilisi takistusi.
Kertu ei pea end sugugi suureks esoteerikahuviliseks. Esmakordselt kuulis ta auratransformatsioonist sõbranna käest, kes transformaatoriks õppis. «Kui nägin, kuidas ta pärast auratransformatsiooni tohutult muutus — oli äkki selline energiline, positiivne ja erakordselt rõõmsameelse ellusuhtumisega —, tekkis minuski huvi.»
Veidi umbusklik oli Kertu siiski. Julgust andis talle üks tema elu muutnud kogemus, mille ta oli just hiljuti saanud ühelt Ameerika ravitsejavõimetega indiaanlasest massöörilt. «Mu eraelus oli kriis ja mind vaevas tohutu usalduse kaotus. Indiaanlane suutis mu enesetunnet kergendada kõigest pooleteise tunniga. Füüsiliselt tegi ta tugevat ravimassaaži, väänas igatpidi ja lahendas murettegeva tervisehäda. Suurelt jaolt aga töötles ta mind verbaalselt, pannes oma tarkusega mu teisiti mõtlema — puhastas mu hinge,» kirjeldab Kertu.
Tõsi, indiaanlase massaažiseanss maksis krõbedat hinda, üle 5000 krooni. «Mõni investeerib alkoholi või ajaveetmisse sõpradega, mina investeerisin sel puhul iseendasse. Rahast kahju küll polnud, asi oli seda väärt,» näeb Kertu asja niipidi.

Uus aura tegi kõik selgeks
Täit rahu Kertu aga ei leidnud, segasevõitu eluperiood jätkus. «Mul oli nii palju valikuid ja veel selliseid, millest justkui ühtegi valida ei tahtnud. Sestap olin eriti avatud igasugu uuendustele, põnevusest ka uuele aurale,» jutustab ta.
Kertu ei valinud transformaatoriks oma sõbrannat: inimese juurde, kes sinust liiga palju teab, oleks ebamugav minna. Ta valis sõbranna sõbranna, kellega hubases vanalinna katusekorteris end raviseansiks sisse seadis.
«Istusime vastakuti, mina pooleldi
lamamisasendis ja tema hoidis mu jalgadest kinni,» kirjeldab Kertu elumuutva protseduuri algust. Nimelt käibki aura uuendamine jalgade kaudu. «Sedasi olin kaks tundi, kuid aeg läks ruttu. Ta ütles, et seansi lõppfaasis jään magama. Mina ainult naersin selle peale, sest olin just kohvi joonud ja väga ergas. Ootamatult aga olingi unne suikunud ja ärkasin võpatusega,» jutustab Kertu.
Pärast seanssi valdas Kertut seletamatu õnnetunne, ta lausa tundis, nagu oleks uuesti sündinud. «Nii hea oli olla!»

Ühtäkki ei tundunud ükski valik enam nii keeruline kui enne. «Nägin võimalusi, mis olid olnud kogu aeg mu nina all, aga jäid silmaklappide tõttu ennem märkamata,» märgib saatejuht. Kui ta varem ei suutnud otsustada, kas minna elama Ameerikasse või jääda Eestisse, kas võtta vastu hommikuprogrammi reporterikoht või hoopis üks telepakkumine, kas minna Aafrikasse vabatahtlikuks või hoopis Austraaliasse nooreks maailmavallutajaks, siis nüüd oli korraga kõik selge. «Teadsin kohe, mida tahan — ikka raadiosse,» õhkab Kertu.
Kertu aura uuenemine kestis umbes kolm kuud, millesse mahtus ka nn indigofaas, kus energiad puhastuvad rakutasandil. Ta sisenes enda sees olevasse nn prügikasti ja hakkas seda puhastama. Piltlikult võib seda seletada nii: kui vanas ajas inimene läheb külla ja talle pakutakse pannkooki mustsõstramoosiga, siis kugistab ta selle alla isegi juhul, kui vihkab mustsõstramoosi; uues ajas inimene aga väljendab oma tõde ja palub muud moosi.
Kertu tundis, kuidas iseenda piirid said selgemaks. «Astusin kohe karussellile ja maha sealt enam ei tulnud — lihtsalt lasin end kaasa kanda. Mis ümberringi toimus, ei kõigutanud mind ühtäkki üldse, keskendusin ainult tähtsatele asjadele. Siiamaani ei tee ma väikestest ja tüütutest aspektidest välja, vaid keskendun enda jaoks olulisele,» seletab ta.

Edukam kui kunagi varem
Ehkki sajaprotsendiliselt ei tahaks Kertu tunnistada, et elu muutmiseks piisab vaid sellest, et keegi hoiab oma käsi su jalgadel, ei saa ta salata, et on pärast aura kaasajastamist tunduvalt otsustusvõimelisem ja operatiivsem kui enne. «See tundub utoopiline, aga las usuvad need, kes tahavad,» ütleb ta. «Kas head muutused tulevad uuest aurast või mitte, mina igatahes tundsin, et mul oli veelgi enam energiat. Tegin nädala jooksul rohkem kui varem kuuga. Tundsin, et suudan kõike.»
Kas Kertu julgeb enda kogemuse põhjal kinnitada õigeks auratransformatsiooni reklaamiva väite, et see paneb kõik soovid täituma ning toob edu? «Ma kardan seda öelda, sest nii võib eestlastes paha kadedus vallanduda. Aga kui päris ausalt tunnistan, siis olen kordades edukam kui pool aastat tagasi. Ma olen saanud kõik, mida olen tahtnud, ja rohkem veel. Minu ootused polnudki nii kõrged,» ütleb saatejuht avameelselt. Ja lisab kelmikalt, et kõige muu toreda krooniks saab ta pärast aura uuendamist ka hoopis rohkem toredate meeste tähelepanu.
Ilona Talumets

Mis sinuga juhtub auratransformatsioonis?

  • karma puhastub
  • käivitub pidev sisemine areng
  • loomulikud võimed avanevad
  • taju ning tundlikkus kasvavad
  • teadlikkus laieneb
  • ligitõmbejõud mitme(kümne)kordistub
  • tekib arusaam oma eluülesandest ning selle täitmisest
  • nais- ja meesenergiad ühinevad
  • elus on rohkem armastust ja rõõmu

Youtube’i abiga saab kõhu trimmi!

19. august 2010 - 16:23
Lisas naisteleht

Treenerid Monica Lauri (vasakul) ja Katrin Pärt soovitavad treeninguid alustada pigem spordiklubis, kuna treeneri abiga saavad harjutused õigesti sooritatud ning nõnda on enesele liigategemise oht miinimumini viidud.: F: Helin LoikTreenerid Monica Lauri (vasakul) ja Katrin Pärt soovitavad treeninguid alustada pigem spordiklubis, kuna treeneri abiga saavad harjutused õigesti sooritatud ning nõnda on enesele liigategemise oht miinimumini viidud.: F: Helin LoikViimasel ajal viskavad naised kõikjal Eestis end põrandale pikali, et internetis ülipopi kaheksaminutilise treeningkava järgi oma kõhulihased trimmi ajada. Kas saab sel moel endale tõesti uskumatu sixpack’i või hoopis seljavalu?

Harjutusi on kõnealuses kavas kaheksa. Igaüht tuleb sooritada 30 korda ning iga seeria vahele jätta 30 sekundit hingetõmbeaega. Kokku tähendabki see umbes kaheksat minutit intensiivset kõhupingutust, mis sobib absoluutselt kõigile (vähemasti selle trenni kokku panijate arvates).
Mis tunne on selle kava järgi võimelda ja kas see ka mõjub, uurisime Arigato spordiklubi peatreenerilt Monica Laurilt ja klubi personaaltreenerilt Katrin Pärtilt.
Et nii Monica kui Katrin on äärmiselt heas vormis, ei võta kaheksaminutiline treening neid kumbagi võhmale. Viskavad end matile pikali, jälgivad silmanurgast ekraanil harjutusi ette näitavat joonistatud musklimeest (kollastes retuusides!) ja pingutavad tema eeskujul lihaseid. Ehkki vahepeal on Monica ja Katrini nägudest näha, et väga rahul nad trenniga ei ole, läheb lehe jaoks piltide tegemine ludinal ning naeru saatel, mitte ähkides-puhkides ja näost veretavana.

Plussid ja miinused
Lõpuks matile liikumatult lebama jäädes, nendivad naised siiski, et kava oli täitsa tõhus. Aga seda eelkõige harjutuskordade tõttu — kui iga harjutust ikka 30 korda teha, küll siis ka kõhulihased tugevaks saavad. Samas hoiatab Monica, et algajale käib selline korduste arv tõenäoliselt üle jõu, aga et sama tõenäoliselt ei taha keegi alla anda, võidakse endale liiga teha.


«Koju tulles ütlen esimesena tere aiale.»

13. august 2010 - 10:00
Lisas naisteleht

Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgSiiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!

Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.

Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.


Asendusema: «Lasteküla pere on nagu pere ikka!»

13. august 2010 - 9:54
Lisas naisteleht

Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgÕhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.

«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»