Kui Alenal (vasakul) ja Elinal lapsepuhkus läbi sai ja endised tööandjad neile enam tööd ei pakkunud, otsustaski ettevõtlik tandem ise keeltekooli teha. See kannab loogilist nime A&E Keeltekool.: F: Kalev LilleorgMõni aastat tagasi kohtusid pargis titevankreid lükates kaks noort ema. Lähemalt tuttavaks saanud, selgus, et mõlemad on venelannad ja filoloogid. Kui lapsepuhkus läbi, asutasid hakkajad naised oma keeltekooli, kus õpetavad peamiselt eesti keelt.

Elina Peial (30) ja Alena Sinelnikova (30) meenutavad oma kohtumislugu lõbusa elevusega. «Olime mõlemad just emaks saanud ja sattusime muudkui samal ajal oma vankritega siia parki jalutama,» viipab Elina Ida-Tallinna keskhaigla kõrval asuvale alleele, mis nende keeltekooli akendest kätte paistab.
Noored emmed kohtusid kärutades peaaegu iga päev ja naeratasid viisakalt, kuid rääkima ei kippunud. «Me ei teadnud lihtsalt, mis keeles teineteise poole pöörduda,» naerab Elina. «Sest vahel luges Alena pargipingil eestikeelset Postimeest, lapsega rääkis vene keeles ja kui helises telefon, vastas hoopis inglise keeles «Hello!»» Ka Elina ise räägib puhtalt nii eesti kui vene keelt.
Mis keeles naised lõpuks esimesed sõnad vahetasid, seda nad, muide, täpselt ei mäletagi. Kuid sellest ajast saati on nad lahutamatud sõbrannad.

Isakeel ja emakeel
Kuigi Elina ja Alena on mõlemad venelannad, ei saa nende rahvusliku tausta vahele võrdusmärki panna. Elina on põline Eesti elanik, aga Alena kolis siia Moskvast alles mõni aasta tagasi. «Õppisin Moskva riiklikus ülikoolis inglise ja vietnami keele tõlgiks-õpetajaks, kui tutvusin internetiseminari kaudu oma praeguse abikaasa ameeriklase George’iga,» pajatab Alena.
George armus kaunisse ja intelligentsesse Alenasse ja loobus elust Ameerikas. «Siia sattusime samuti tänu George’ile: pärast reisi Tallinna ta teatas, et Eesti on nii ilus, et ta sooviks minuga siin elada,» naerab Alena. Niisiis, oskamata sõnagi kohalikku keelt, kolis paar Eestisse ja peagi sündis siin nende tütar Alisa (3).
Eestis vene haritlasperes kasvanud, venekeelse keskkooli lõpetanud ja eesti filoloogiks õppinud Elina leidis endale mehe samuti ülikooliajal ja — üllatus-üllatus! — hoopis eestlase. Nende peres on kasvamas Edgar (3).
Armastus ületab küll kõik tõkked ja keelebarjäärid, kuid mis keeleruumis need kaks naist igapäevaselt ikkagi elavad? «Meil on kodus emakeel ja isakeel. Minuga ja mu vanematega räägib laps vene keelt, mehega ja lasteaias eesti keelt,» alustab Elina.
«Aga meil on kokku kolm keelt. Isaga räägime inglise keeles, minuga räägib tütar vene keeles ja kuna ta käib eestikeelses lasteaias, siis seal räägib ta eesti keelt,» võtab Alena sõnajärje üle.
«Lapsed omandavad keeli väga kergelt ja seetõttu peaks juba kodust ja lasteaiast tulema kaasa õige suhtumine, et kohalikku keelt peab oskama,» tunnistavad naised kui ühest suust.

Venelannad, kes ei mõista venelasi
Seetõttu ongi mõlemale naisele mõistatus, miks suur osa kohalikke venelasi eesti keelt ei oska. Ega taha ka õppida. «Neil on ju kõik võimalused praktiseerida ja keel kas või algtasemel selgeks saada!» imestab Alena, kes õppis eesti keele iseseisvalt selgeks vähem kui kolme aastaga.
Elina, kes hakkas eesti keelt alles kuuendas klassis õppima, teab, et kõik algab ikka kodust. «Kuna enamik venekeelses koolis töötavaid õpetajaid ei valda eesti keelt isegi algtasemel, siis lapse suhtumise kujundamisel on määravaks ikkagi vanemate hoiak,» nendib ta ja toob näiteks Lasnamäe venelaste hoiaku: «Nad räägivad tööl vene keelt, saavad ka poes sellega hakkama ja loomulikult on kodus ainult vene keel. Nii nad küsivadki: milleks meil on üldse vaja seda eesti keelt?» Sellest rääkides läheb Elinal kulm tõsiselt kortsu.
Justkui missioonina otsustasidki hakkajad naised aasta tagasi luua oma keeltekooli. Keeleteadmisi jagavad nad kõigile huvilistele kahekesi igal lastest-meestest vabal ajal. «Peamiselt õpetamegi eesti keelt, kuid samuti vene ja inglise ning soovi korral ka vietnami keelt,» vuristavad nad.
Alena teab omast käest, et eesti keel on tõesti keeruline ja mittefiloloogi taustaga inimesele valmistab selle õppimine kindlasti suuri raskusi. «Ometi pole see ju võimatu,» lausuvad Alena ja Elina, kes oma puhta eesti keelega on eeskujuks ja innustuseks kõigile keeleoskamatutele Eesti venelastele. Epp Reinmets