|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Võimle soojaks!: Tee jalgade verevarustuse parandamiseks pumpavaid harjutusi: tõuse varvastele, seejärel lasku kandadele ning siruta ja kõverda vaheldumisi pöida.: F: PantherMedia/ScanpixKas sinagi poputad talvel oma kondimootorit mitme sokipaariga ning kobid koju jõudes kohe pliidi peale varbaid soojendama?
Perearst Sirje Reinmets tõdeb, et külmetavad jalad võivad märku anda mitmest tõsisemast tervisehädast, näiteks alajäsemete arterite probleemidest ning ortopeedilistest, reumaatilistest ja neuroloogilistest haigustest.
Et külmade jalgade põhjusele jälile saada, soovitab ta esmalt pöörduda perearsti poole. «Perearst teeb kindlaks, kas ja kui tõsise haigusega on tegu, vaadeldes kõigepealt näiteks naha värvust, temperatuuri ja muid näitajaid. Kui peaks vaja olema täiendavaid uuringuid, suunab ta patsiendi loomulikult spetsialisti vastuvõtule,» selgitab tohter.
Kui seesmine häda teada, saab seda hakata ravima, mitte konkreetselt jalgade külmetamist, ning lõpuks peaksid ka jalad soojad püsima.
Veel märgib Reinmets, et jalad võivad olla jahedad ka madala vererõhuga kõhnadel noortel naistel, samuti võib see olla pärilik veresoonkonna eripära. «Sellistele patsientidele teevad head sagedased sooja-külma protseduurid ja saun. Kui tõsisemaid haigusi pole ja jalad on jahedad lihtsalt kehva vereringe tõttu, siis aitavad apteegis saadavad ginko-biloba ja bio-biloba ehk hõlmikpuu preparaadid,» suunab ta. Neis on toimeaineid, mis laiendavad veresooni ja takistavad verelibledel üksteise külge kleepumast, parandades sel moel vere voolavust. See omakorda tagab hea verevoolu labajalgade veresoontes.
Kehva vereringet võib tagant torkida ka sportimisega, sest see parandab verevarustust ja arendab kapillaaristikku. Muidugi ei tohi suure hurraaga kohe maratoni jooksma tõtata.
«Ja soojad maavillased sokid ja nurmenuku- või mõni muu taimetee joomine praeguse külma tuisuse talve ajal teevad ka kindlasti külmad jalad soojaks,» annab arst lõpetuseks mõnusa hoolitseva soovituse. Triin Raestik
Miks jalgu poputama peab?
Refleksoloog ja joogajuhendaja Kaie Linroos ütleb, et kui kehatemperatuur langeb, muutub kogu organism tõbedele vastuvõtlikuks.Kui inimene ei märka, et jalad külmetavad ning lubab sel korduda, hakkabki peagi nina tilkuma, tulevad aevastushood või tekib sagedane urineerimisvajadus.
Linroos räägib, et refleksoloogia kui teaduse järgi on jalalabad seotud kõigi kehaorganite ja kuue põhimeridiaaniga. See tähendab, et kui kondimootor kenasti soojas hoida ja seda poputada, siis kaovad ka paljud terviseprobleemid!
«Pea ja jalad hoia soojad, siis nad tervise sul toovad,» on Kaie kinnitusel väga lihtne ja tõesti toimiv soovitus.
Treenerid Monica Lauri (vasakul) ja Katrin Pärt soovitavad treeninguid alustada pigem spordiklubis, kuna treeneri abiga saavad harjutused õigesti sooritatud ning nõnda on enesele liigategemise oht miinimumini viidud.: F: Helin LoikViimasel ajal viskavad naised kõikjal Eestis end põrandale pikali, et internetis ülipopi kaheksaminutilise treeningkava järgi oma kõhulihased trimmi ajada. Kas saab sel moel endale tõesti uskumatu sixpack’i või hoopis seljavalu?
Harjutusi on kõnealuses kavas kaheksa. Igaüht tuleb sooritada 30 korda ning iga seeria vahele jätta 30 sekundit hingetõmbeaega. Kokku tähendabki see umbes kaheksat minutit intensiivset kõhupingutust, mis sobib absoluutselt kõigile (vähemasti selle trenni kokku panijate arvates).
Mis tunne on selle kava järgi võimelda ja kas see ka mõjub, uurisime Arigato spordiklubi peatreenerilt Monica Laurilt ja klubi personaaltreenerilt Katrin Pärtilt.
Et nii Monica kui Katrin on äärmiselt heas vormis, ei võta kaheksaminutiline treening neid kumbagi võhmale. Viskavad end matile pikali, jälgivad silmanurgast ekraanil harjutusi ette näitavat joonistatud musklimeest (kollastes retuusides!) ja pingutavad tema eeskujul lihaseid. Ehkki vahepeal on Monica ja Katrini nägudest näha, et väga rahul nad trenniga ei ole, läheb lehe jaoks piltide tegemine ludinal ning naeru saatel, mitte ähkides-puhkides ja näost veretavana.
Plussid ja miinused
Lõpuks matile liikumatult lebama jäädes, nendivad naised siiski, et kava oli täitsa tõhus. Aga seda eelkõige harjutuskordade tõttu — kui iga harjutust ikka 30 korda teha, küll siis ka kõhulihased tugevaks saavad. Samas hoiatab Monica, et algajale käib selline korduste arv tõenäoliselt üle jõu, aga et sama tõenäoliselt ei taha keegi alla anda, võidakse endale liiga teha.
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Katrin Siska on mures, et number kuus jälitab teda. Kahel viimasel töökohal, linnavalituses ja kultuurimajas, on tema kabineti numbris olnud kuus sees.
