Anary avas koos kotikunstnikust sõbranna Maarja Ennoga kaupluse Camyland eelmisel kevadel ehk masu õitseajal. Ettevõtlik Anary ei kurda, sest ta ei lootnudki kibekiiresti miljonäriks saada. Küll aga jääb tal nüüd iseendale õmblemiseks vähem aega.: F: Aldo LuudMoekunstnik Anary Noorema riided on kui viimse romantiku tõeks saanud unenägu: oh neid pärleid ja rüüse, pitse ja satse!

Anary (30) ja tema kotikunstnikust sõbranna Maarja Enno avasid kaupluse eelmise aasta mais ehk ajal, mil surutised ja lamatised juba kõvasti küüsi näitasid. Eesti noorte moe-, ehte-, disaini- ja muude kunstnike loomingut pakkuval poel läheb rahuldavalt, samas kui mitme tuntud kaubamärgi poed on uksed kinni pannud. Kuis küll on see võimalik?
Anary vastab üllatuslikult, et osalt t ä n u majanduslangusele nende suur unistus tõeks saigi. Kui rahval oli raha laiemalt käes, tõusid ka kaubanduspindade rendihinnad noorte moeloojate jaoks kaugelt liiga kõrgele. «Vähemalt nii suurt pinda poleks me kindlasti pidada suutnud,» tõdeb Anary.
Tõsi, Camylandis on õhku ja avarust nii palju, et vahel jäävad kliendid hämmeldunud uksele seisma: on see ikka pood või hoopis galerii?
Poepinna leidmisele Tartu südalinnas asuvas kaubanduskeskuses aitas kaasa ka see, et Anary oli seal kevadisi moenädalaid korraldanud. Nii juhtuski, et kui pind eelmisest rentnikust tühjaks jäi, pakuti seda talle veidi soodsamalt.
Noored poeomanikud püsivad kahe jalaga maa peal. «Me ei lootnudki, et saame mõne kuuga miljonäriks,» ütleb Anary. «Aga ära elame!»
Kauplus toimib suuresti tänu sellele, et Anary ja Maarja on seal peaaegu kogu aeg kohal, ehk nagu nad ise ütlevad — põhimõtteliselt nad poes elavadki. Eks see tähendab muidugi loobumisi töövälises elus, aga seni veel Anary elukaaslane ja kolme käpaga kass väga ei kurda. Anary ise kurvastab vaid selle üle, et tema enda moelooming on jäänud unarusse.
Nagu vanasõna ütleb kingsepa ja kingade kohta, pole ka Anaryl praegu mahti iseendale õmmelda. Isegi kui ta on mõelnud, et nii, selle asja teen nüüd küll endale, kaubeldakse see talt enamasti ikka välja. Midagi nii romantilist mujalt ju naljalt ei leia!
«Vahel panen mõttes tähtaja paika, et kui mingit kleiti kuu aja jooksul ära ei osteta, siis võtan selle endale,» lohutab Anary end. Eve Jaakson

Ema eeskujul õmblema!
Selles, et Anaryst moekunstnik sai, on suuresti «süüdi» tema ema Maie Noorem, kes oli aastaid usin harrastusõmbleja. «Ema muudkui õmbles ja teismelisena hakkasin mina ka siis seal kõrval pusserdama,» meenutab Anary. Maie on nüüd õmbluskunsti peaasjalikult tütrele jätnud ning tegeleb ise kudumisega. Ka Camylandis on tema kootud esemeid müügil!