Nüüd on aeg koguda ravimtaimevaru!

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke kinnitab, et loodusest leiab abi nii ihu- kui ka hingehädade korral.: F: PantherMedia/ScanpixKarepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke kinnitab, et loodusest leiab abi nii ihu- kui ka hingehädade korral.: F: PantherMedia/ScanpixKevad ja suvi on just õige aeg pöörduda tagasi juurte juurde ja mõnusal jalutuskäigul varuda kodusesse apteegikappi ravimtaimi erinevate ihu- ja hingehädade tarvis.

Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke tuletab meelde, et rangelt mittesoovitatav on korjata taimi, mis kasvavad sõiduteele lähemal kui 200 meetrit. Tema korrutaks need meetrid lausa kümnega, sest autosid on nüüd teedel palju rohkem, kui selle soovituse kirjapanemise ajal.
Täiesti turvaline on korjamistööd teha metsas või nurmel, mille lähedal pole viljapõlde, mida võidakse mürgitada ja väetada. Samuti tasuks ringi vaadata koduaias, kui seal ei pritsita puid-põõsaid mürkidega ega kasutata pestitsiide, keemilisi väetisi ja muruhooldusvahendeid ning millest autoteegi jääb kaugele. «Ja korjake puust korvi, mitte mingil juhul kilekotti, plastmassämbrisse või muudesse mittenaturaalsetesse nõudesse,» õpetab Katrin.

«Kuivatada saab taimi hästi saunas või mujal soojas ruumis — ahju ääres ja pliidi kohal, kus on pimedam ja soe, aga samas hea ventilatsioon. Kuiva ilmaga võib «ravimeid» kuivatada ka lakas. Selleks kulub kolm kuni viis päeva,» jagab Katrin hüva nõu edasi. Sama hästi saab taimi kuivatada elektriküttega põrandal või radiaatori peal, kuid sel juhul tuleks taimede alla panna paber või puust ja kärbsevõrgust raam.
Katrin kinnitab, et loodusest leiab rohtu kõige vastu. Tuleb vaid teada, mis mille vastu aitab. Näiteks külmetuse korral peaks alustama ravi taimeteede ja salvidega, selle asemel et hakata tablettidega palavikku alla võtma.  
Meie panime teie jaoks kokku mitu ravimtaimede apteeki selle järgi, millises eas te olete ja milline on teie pere. Kerttu Jänese

Mida millal korjata?

  • Mais-juunis: kaselehed, mustsõstra­lehed, vaarikalehed (siis on nad noored ja aromaatsed; enne õitsemist on neis rohkem toimeaineid), nurmenukuõied ja -lehed, paiseleheõied, viirpuuõied, kortslehed, sireliõied, võilillelehed, kõrvenõges.
  • Juulis: raudrohi, paiselehed, pune, põldosi, pärnaõied, põdrakanep, naistepuna, piparmünt, meliss, mustikad, teelehed.
  • Septembris: kibuvitsa-, pihlaka-, viirpuu- ja lodjapuumarjad, leesikas.
  • Sügisest kevadeni: islandi samblik, pohlalehed, männipungad, kuuseokkad, kasepungad, kuusevaik, taimede juured, tamme ja teiste puude koor, lepakäbid, vaarikavarred. Isegi talvel saab ravimtaimi korjata!

Joo iga päev!
Paljusid ravimtaimi võib kasutada igapäevaselt, et tervist hoida ja tugevdada. Joo näiteks mustsõstralehtedest, nurmenukuõitest, saialilledest, mündist, kaselehtedest, punest, kõrvenõgesest, kibuvitsamarjadest, raudrohust, melissist, pärna­õitest või nõmm-liivateest valmistatud teed.

Varu koju!
Kui sul on väikesed lapsed ...

  • Kummelit põletike, nahaprobleemide ja seedehäirete vastu.
  • Iisopit, liivateed, pärnaõisi ja punet külmetuse, palaviku ning köha raviks.
  • Lepakäbisid kõhulahtisuse vastu.
  • Kibuvitsamarju ja mustasõstralehti C-vitamiini allikana.
  • Nurmenukuõisi ja melissi õhtuseks rahustavaks teeks.
  • Maasikalehti, kõrvenõgest ja raudrohtu organismi tugevdamiseks.

Kui kannatad stressi all …

  • Melissi, põdrakanepit, punet ja kurgirohtu turgutuseks ja ergutuseks.
  • Naistepuna ja veiste-südamerohtu tõsisema depressiooni vastu.  
  • Mustasõstralehti ja kibuvitsamarju C-vitamiini allikana.

Kui oled üleminekueas …

  • Aedsalveid ja iisopit, mis võtavad ära higistamishood.
  • Peterselli ja aasristikut, mis sisaldavad taimset östrogeeni ja hoiavad naist kaua noorena.
  • Humalat ja veiste-südamerohtu, mis aitavad une- ja närvihäirete korral.
  • Põdrakanepit ja kortslehte, mis korrastavad hormonaalsüsteemi.
  • Põldosja, mis seob organismis kaltsiumit ning aitab vältida luude hõrenemist.

Kui oled pensionieas …

  • Harilikku mailast veresoonte puhastamiseks ja vereringe parandamiseks.
  • Varemerohtu liigesesalvi tegemiseks. Soopihla korduvate liigese­hädade vastu.
  • Saialilleõisi maksa- ja sapiprobleemide vastu.
  • Tatraõisi ja viirpuumarju veresoonte tugevdamiseks.
  • Angervaksa ja mustasõstralehti soolade väljutamiseks. 
  • Pohlalehti, leesikat ja peterselli neeru- ja põiehädade raviks.

Igas kodus peaks olema!

  • Kummel ja saialill põletike ja limas­kesta probleemide vastu.
  • Salvei, kibuvitsamarjad, pärnaõied, pune ja iisop külmetushaiguste vastu.
  • Lepakäbid ja tammekoor kõhulahtisuse korral tarbimiseks.
  • Kaselehed ja meliss stressi vastu.
  • Naistepuna ja veiste-südamerohi tugevama depressiooni puhuks.
  • Raudrohi, mustasõstra- ja kaselehed, kõrvenõges, kibuvitsa- ja pihlakamarjad organismi puhastamiseks ja tugevdamiseks. Allikas: www.ravimtaimeaed.ee 

Kommentaarid

Kommenteeri

  • Allowed HTML tags: <a> <em> <strong> <cite> <code> <ul> <ol> <li> <dl> <dt> <dd>
  • Read ja lõigud vahetuvad automaatselt
  • Postitusele on võimalik lisada pilte

Info vormingu kohta

Fill in the blank

VEEBIKÜSITLUS

983

Vladislav Koržets paastub.

 

 

Kas sina oled püüdnud oma tervist paastuga turgutada?:

981

Loosimises osaleb ainult sisse loginud kasutaja
 



reklaam