Toitu tervislikult! Kui toidusedel on korralik ja kõik organismile vajalik on päevastes toidukordades olemas, pole vaja hakata rasedal dieetidega katsetama.: F: PantherMedia/ScanpixPerefoorumid kubisevad postitustest, kus tulevased titemammad tunnevad muret, kui palju võib raseduse ajal juurde võtta, kas nende kaalutõus on normaalne ja kas nad tohiksid pidada dieeti. Eks kõik taha ju pärast sünnitust kiiresti vanadesse teksadesse mahtuda!

Kas rasedana peaks sööma nii palju ja just seda, mida keha parasjagu tahab, või pidama ikkagi teadlikult piiri? Selles küsimuses lähevad eri koolkondade arvamused lahku. Siiski on maailmas avaldatud mitmeid spetsiaalselt rasedatele mõeldud dieete. Üks neist on esitatud ka eesti keelde tõlgitud raamatus «50 + 25 tuntud dieeti».
Loomulikult ei saa last oodates lubada endale selliseid ekstreemsusi nagu veepäevad või päevas vaid ühe õuna söömine. Vastupidi, menüü on pikk ja põhjalik, sisaldades kolme toidukorda ja kolme vahepala. Dieedi eesmärk ei ole langetada kaalu (miks ta peakski langema, kui su sees kasvab teine inimene?), vaid hoida rasedusaegne kaalutõus normi piires ja tagada kõikide vajalike toitainete kättesaadavus.
Esmapilgul ei jätagi menüü üldse dieedi muljet: süüa võib pannkooke, grillitud juustusaiu ja pitsatki, aga põhjalikumal vaatlusel selgub, et suur rõhk on täisteratoodetel, lahjal lihal ja kalal ning rasvavabadel toodetel, näiteks soovitatakse toidukordade kõrvale juua rasvavaba piima. Kolmeks vahepalaks pakub dieet puuvilju, väherasvaseid jogurteid ja kergeid maiustusi.

Keskmine rase ei vaja dieeti
Tundub nagu unistus? Erahaigla Fertilitas peaarst Ivo Saarma jääb aga dieedi suhtes skeptiliseks. «Enamasti ei ole rasedal vaja mingeid eridieete. Toit peab olema mitmekülgne, üle ei tohi pingutada süsivesikutega, ka soola tuleks tarvitada mõistlikes kogustes,» ütleb ta. Kui raseduseelsel ajal toituti ebakorrapäraselt ja võib-olla mitte väga tervislikult, võib ju mitmekülgset ja regulaarset toitumist juba iseenesest dieediks nimetada. Kuid tervel ja tugeval inimesel, kelle toidulaud on piisavalt mitmekesine, pole põhjust hakata näpuga raamatutes järge ajama ja endale spetsiaalseid toitumiskavasid koostama.
Lapseootusaja normaalseks kaalutõusuks loetakse 500 grammi nädalas. Raseduse lõpus, kui organism peab kinni vett, võib kaalu lisanduda rohkem. Saarma sõnul on levinud eksiarvamus, et raseduse ajal tuleb süüa kahe eest, aga samas ei tohi sel perioodil hakata mingil juhul omapäi ja meelega kaalu langetama. Väike kaalutõus on normaalne ka seepärast, et keha valmistab end ette rinnaga toitmiseks, mil kulub märksa rohkem energiat kui raseduseelsel ajal.
Rasedusega lisandunud kilod kaovad piisava füüsilise koormuse juures pärast sünnitust enamasti aasta jooksul. Seega on oluline just mõõdukus: kindlasti ei tohiks järele anda söömasööstudele, sest nii võivad tekkida lisakilod, mida kehal ei ole otseselt vaja. Nii et kui tekib tunne, et pead nüüd silmapilk sööma ära pool sefiiritorti, siis sellest on küll vahva tekitada perelegende, kuid taolisele tungile ei maksa siiski järele anda, kuna see annab lapsele juurde vaid sünnikaalu.
«Rasedus on üldiselt täiesti normaal-ne füsioloogiline sündmus ja selle ajal tuleks järgida samasuguseid tervislikke eluviise nagu väljaspool rasedust,» ütleb Saarma. «Iga liigse kilo-grammi pärast pole mõtet muret tunda,» kinnitab ta. Anna-Liisa Mets

Näidispäev Judith C. Rodriguezi raamatust «50 + 25 tuntud dieeti»:

Hommik: leotatud kaerahelbed, kõvaks keedetud muna, kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl, meloniviil
1. vahepala: väherasvane kohupiim puuviljadega
Lõuna: lihata pitsa, maitsestamata jogurt maasikate ja müsliga, rasvata piim
2. vahepala: lahja popkorn
Õhutsöök: küpsetatud kana, aurutatud noored aedoad, küpsekartul, meloniviil, rasvata piim
3. vahepala: porgandikangid hapukooredipiga

Rasedusega veerandsada lisakilo
Naistelehe toimetaja Triin Raestik teab väga hästi, mida tähendab rasedusaegne kaalutõus: muidu piitspeenike Triin võttis lapseootuse ajal juurde ligi 27 kilo. «Öeldakse ju, et rase peabki kahe eest sööma. Aga seejuures ei tohi unustada, et see teine, kelle eest sööd, on ju üsna tibatilluke, seega ei tohiks ka need tema eest söödud toidukogused olla sama suured kui enda eest söödud,» teab Triin tagantjärele.
Kui Triin last oodates muudkui kaalu kogus, saatis arst teda koguni vereproovi andma, et välja selgitada, ega tulevast ema ei piina rasedusdiabeet, sest liigne kaalutõus võib viidata just sellele. Kuid analüüsid olid korras. Siis soovitas ämmaemand pidada Triinul dieedipäevikut. «Päeviku pidamisest oli kasu küll: sain aru, et söön tõepoolest hoopis suuremates kogustes kui mitterasedana. Ja eks sealt need kilod tulid,» tõdeb Triin.
Pärast lapse sündi kaal oluliselt ei langenud, kuigi sünnitusmajja jäi ligi kümme kilo ja kadus ka hundiisu. Kui reeglipäraselt peaks imetades lisakaal kaduma, siis Triinul oli täpselt vastupidid: niikaua kui ta last rinnaga toitis, püsisid ka kilod. Kaal langes alles pärast imetamisperioodi, vähenedes seejärel üsna ruttu tänu tervislikule toitumisele ja lapsekärutamisele.

Kui Triin võrdleb oma menüüd dieediraamatus soovitatuga, ütleb ta, et sõi kogu raseduse ajal väga korraliku hommikusöögi, lõunaks sõi ta praadi, magustoitu ja salatit ning õhtuks toorsalatit veise- või kanalihaga. «Ja näiteks koogitükk. Või kaks!» naerab Triin. Vahepalade isu tal polnud ja näksimisharjumusi samuti mitte, aga kommikarpidest tuli tal end küll jõuga eemale hoida. «Aga raseduse lõpp sattus jõuluaega ja no kus sa siis suudad ennast iga päev ohjeldada!»
Seda, kas raamatudieet oleks võinud ülekilodest päästa, ei oska Triin hinnata, kuid on igal juhul veendunud, et rasedus pole dieedipidamiseks õige aeg. «See võib kõhus olevale lapsele ja ka lapseootajale enesele kehvasti lõppeda,» usub ta. Kuigi tervislikult on mõistlik toituda ju nii rasedana kui ka muul ajal. «Ja nagu ütlesin: süüa võib küll kahe eest, aga ei tohi unustada, et see teine sinu sees on imetilluke ja ei vaja samas koguses toitu nagu sa ise!»