Kolmeksi õnnelikud: Sandersiga on praegu ikka päris kõvasti tegemist ja Evelyn ei kujuta ettegi, et tal võiks veel üks laps olla. «Võib-olla siis, kui Sanders kooli läheb, võiksime teise lapse saada. Aga kindlasti mitte praegu.»: F: Kalev Lilleorg«Tellisime rahuliku tüdruku, aga saime hoopis energilise poja,» naerab Evelyn Mikomägi oma kodus söögilaua taga istudes ja aknast välja vaadates. Poja Sandersi sünnist on möödas juba aasta ja kolm kuud, kuid siiani pole Evelynil olnud veel mahti, et emapuhkust võtta.

Täpselt kümme aastat tagasi Miss Estonia tiitliga pärjatud ja nüüd eduka ettevõtjana tegutseva Evelyni (30) ja ta fotograafist mehe Svenne Englundi (39) poeg Sanders mõistab juba nii eesti kui ka rootsi keelt. «Esimene sõna oli muidugi «emme», aga rootsi keeles on ema «mamma», nii et see tuli kohe järgmisena,» jutustab Evelyn. «Mina räägin lapsega eesti keeles ja Svenne rootsi keeles. Omavahel räägime ka rootsi keeles, nii et seda ta kuuleb kodus vist rohkem. Aga ta saab mõlemast keelest aru.»
Evelyni sõnul pole tänapäeval selles ju mitte midagi erilist, kui ema räägib üht ja isa teist keelt. Eestis on kakskeelseid perekondi küll ja veel. «Kui Sanders kolmeseks saab, on talle Kiili lasteaias juba koht olemas. Aga kuna ta on oma vanuse kohta väga hakkaja, siis ootame, et võib-olla saame ta sügisest hoopis vene lasteaeda panna — äkki õpib vene keele ka veel ära,» muigab Evelyn.

Enne õpib sööma pulkade kui noa ja kahvliga
Sandres on üliaktiivne ja seltsiv. Ilmselt seepärast ongi talle päris meeltmööda, et ta saab terve päev käia vanematega nende tegemistel kaasas ja teinekord kohtuda ühe päeva jooksul koguni poolesaja inimesega. «Sebimist on iga päev tõesti väga palju. Tavaliselt, kui stuudios on kliendid, siis püüame olla päeval siin,» kirjeldab Evelyn. Sanders on muide teinud sealsamas vanemate kodustuudios juba oma esimese modellidebüüdi. «Talvel, kui pildistasime mööblikataloogi, kasutasime pildil ka väikest Sandersit. Ta sätiti stiilselt riidesse ja ta istus ning naeratas diivanil ilusate tädide seltsis.»
Kuna ka pereisa Svenne on fotograaf, siis poiss kaamerat ei pelga, otse vastupidi — teinekord peab teda stuudios pildistades suisa jõuga kaamerast eemale hoidma.
Evelyni sõnul on väga mugav, et nende elamine asub sõna otseses mõttes stuudio kohal. Suurde tuppa on ehitatud suur ümmargune aken, kust avaneb all toimuvast hea ülevaade. Kui on aga soov ümbritsevast töömelust välja lülituda, sobib selleks kõige paremini avar terrass. Sealt avaneb hingemattev vaade laantele ja metsadele, kuhu taha loojub päike, ning mis kõige olulisem, seal valitseb täielik vaikus. «Svenne on suviti suur grillija, nii et siin ta siis lihvib oma oskusi ja tal tuleb see superhästi välja,» kiidab Evelyn korraga nii kallimat kui ka koduterrassi.
Hoolimata isa fantastilistest kokkamisoskustest on pere lemmiktoiduks   siiski suši. «No ma arvan, et ülepäeva sööme kindlasti sušit ja igakord sama  suure elevusega,» märgib Evelyn. Kõige suurem sušisõber on just kõige pisem pereliige! Alati, kui isa ja poeg käivad perele kuuluvas Sushi Catis äriasju ajamas, nõuab Sanders sušit. «Me juba naerame, et ta vist õpib enne pulkadega sööma kui noa ja kahvliga. Ka misosuppi
koos wakame veitikatega võib Sanders süüa lõpmatuseni.»

Ei päevagi emapuhkust
Mõnele teisele perele võib selline elutempo tunduda meeletult kiire, aga Evelyni ja Svenne jaoks on see loomulik. «Me tegeleme asjadega, mis meile meeldivad. See ei ole nagu töö, see on pigem hobi.» Nii polegi Evelyn veel jõudnud aasta ja kolm kuud pärast poja sündi välja võtta mitte ühtegi emapuhkuse päeva. «Sandersi sünd juhtus kuidagi sellisele ajale, kui mul ei olnud lapsepuhkusest isegi võimalik mõelda,» kehitab ta õlgu. Vaid mõned kuud enne esiklapse sündi avati restoran Sushi Cat, renditud XL-Studiosis oli palju tööd ja ega ka modelliagentuuri Living Models ei saanud lihtsalt pooleks aastaks kinni panna. «Õnneks mul on selline töö, mida saab koju kaasa võtta,» kiidab Evelyn. «Nojah, tegelikult ma ei tea, kas see on nüüd õnneks või õnnetuseks,» jääb ta hetkeks mõtlema. «Tegelikult on minu töö minu hobi, mida teen hasardist ja südamega ning milleta ei oskakski ilma olla.»
Õnneks jõuab iga pikk tööpäev lõpuks õhtusse ning siis on emme-issi ainult Sandersi päralt. Ka vabu päevi veedetakse enamasti kolmekesi koos. Neid tuleb perel rohkem ette siis, kui ollakse Svenne kodumaal Rootsis. «Käime Stockholmis päris tihti, kord kuus või nii. Näiteks homme sõidamegi sinna ühe sõbra pulma. Svennel on seal kliendid, kellele ta regulaarselt pildistab ja meil on seal ka XL-Studiosi filiaal, mida koos paari inimesega peame,» selgitab Evelyn.
Otseloomulikult on Rootsis elavatel vanavanematel alati ülimalt hea meel, kui pojapoeg neile külla tuleb. «Märtsis käisimegi kõik koos seal mägedes Sandersi aastast sünnipäev tähistamas: vanaema-vanaisa hoidsid last ja meie Svennega sõitsime päevad läbi lumelauda. See oli üle pika aja meile täielik puhkus ning patareide laadimine»

Tulevikus võiks veel lapsi tulla
Siiski tuleb perel ka Eestis ette puhkepäevi. «Eelmisel nädalavahetusel käisime näiteks kolmekesi vanalinnas jalutamas. See oli igapäevatoimetustele lõbus vaheldus. Olime nagu turistid!» Tavalisel päeval mööda linna joostes ja asju ajades ei mõtle, mis su ümber toimub ja kui ilusas kohas sa elad. «Aga niimoodi vanalinnas jalutades oli täpselt selline tunne, nagu oleksime välismaal.» Et jalutuskäik kulgeks mööda huvitavamaid radu, lasid Evelyn ja Svenne just Sandersil teed näidata. «Olime temast paar sammu tagapool ja vaatasime, kuhu ta läheb. Arvasime, et üks hetk hakkab ta meist puudust tundma — aga ei! Tema jooksis vapralt edasi, ajas tuvisid taga ja unustas sootuks, et emme-issi on ka kuskil olemas.»
Julgust ja pealehakkamist jagub poisil küllaga ning Evelyn loodab juba vaikselt, et tulevikus võtab poeg pere ärid üle. «Ta võiks juba suurem olla, et saaks ka koos meiega siin tegutseda,» unistab ta. «Aga eks jõuab veel!»
Kuidas on aga õdede-vendadega? Kui mitme lapsega näevad Evelyn ja Svenne end sama tegusalt ringi askeldamas? «Sanders tahaks kindlasti endale õde või venda, aga ... Praegu küll veel mitte! Võib-olla ehk siis, kui Sanders kooli läheb,» mõtiskleb Evelyn. Kristiina Genno

Kuidas väike Sanders endale nime sai?
Evelyn: «Ma olin väga pikka aega täiesti kindel, et sünnib tüdruk ja tüdrukutele on ju nii palju ilusaid nimesid. Tuli aga hoopis poiss ja kohe tekkiski nimeprobleem. Nuputasime seda nime ikka päris kaua. Soovisime, et poja nimi oleks lihtne ja algaks s-tähega. Svenne isa nimi on Anders ja nii mõtlesimegi lõpuks, et paneme pojale nime vanaisa auks, ainult s-tähe veel ette – nii tuligi Sanders. Alles hiljem, kui uurisin nimede tähendusi, siis selgus, et Sanders tähendab kreeka keeles inimkonna päästjat või lunastajat. Nii et Sanders sai endale väga tähendusrikka ja suurejoonelise nime, mida ma Eestis ei olegi siiani kuulnud.»