Mullivanniga minevikkuMullivanniga minevikku
Osades: John Cusack (2012), Rob Corddry (Abielu Vegase moodi), Craig Robinson (Kontor), Clark Duke (Seksiralli), Crispin Glover (Tagasi tulevikku)
Lavastas: Steve Pink
1 tund 40 minutit

Kardetavasti jätavad paljud targad inimesed selle filmi vaatamata, sest nii lollaka pealkirja tagant ei oska ju sisu aimata ega head tulemust lootagi. Sellest on mõneti kahju, sest tegu pole kaugeltki nii totra looga, nagu pealtnäha paistab.
Või no mis me räägime, totter on see küll. Aga mitte halb. Ehkki ka sisututvustus loob filmist pigem halva eelarvamuse.
Ühesõnaga, kolm sõpra Adam (Cusack), Lou (Corddry) ja Nick (Robinson) on oma elud võrdlemisi ummikusse elanud. Esimene peab parandama murtud südant, teine leidma pidutsemise asemel elule uue mõtte ja kolmas ihkab pääseda karmi naise tuhvli alt. Koos videomängusõltlasest paksukese Jacobiga
(Duke) satuvad nad mingi ime (loe: mullivanni) läbi 80ndatesse. Selle asemel et oma elud kohe õigele rajale pöörata, kukuvad nad muidugi pidutsema ja satuvad veelgi suurema s... sisse, kuid astuvad viimaks kindlalt vastu õnnelikumale tulevikule. Oh üllatust!
Kas teile tundus ka, et see kõlas natuke nagu mullune «Pohmakas»? On ju siingi neli kutti (kellest üks tõeline veidrik), seletamatu sattumine uude dimensiooni («Pohmakas» siis mäluaugus Las Vegasesse), seiklused, pidutsemine, üks uus ilus naine ja lõpp-hea-kõik-hea-finaal.
Filmi vaadates tekib päris mitu korda déjà vu tunne. Aga see pole halb, sest naljad on tegelikult head ja värsked, nii et päris mitu korda saab kohe südamest itsitada. Kusjuures naljad (me ei saa ju neid teile siin ära rääkida, eks!) teevad naljakaks just head näitlejad ning selle kõrval on süžee totrus teisejärguline. Lisaks ports 80ndate nostalgiat, aga mitte liiga palju, vaid just parajal määral. Ning kokku saabki korralik komöödiafilm ja seda tuleb lugeda õnnestumiseks, sest sellest žanrist võib tuua viimasel ajal tõeliselt halbu näiteid.