Võib ka juhtuda, et pingutustest tervislikult toituda jääb väheseks. Sellisel juhul on võimalik südamele lisatoonust pakkuda toidulisanditega.: F: BullsPõhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja, professor Margus Viigimaa kinnitab, et südame-veresoonkonna haigused viivad Eestis hauda kõige enam inimesi, aga meie huvi nende vastu on kesine, võrreldes näiteks vähktõve, aidsi või tuberkuloosiga.

On fakt, et vale elustiili või isegi kurjalt öeldes hoolimatuse tõttu haigestutakse just südamehaigustesse kõige sagedamini. Eriti keskeas. Südamearsti sõnul võib lausa üle poolte kõigist surmadest panna südame-veresoonkonna haiguste süüks, kusjuures pärilikkus haigestuda mängib siin rolli kõigest 20 protsendi ulatuses. Enamasti rikuvad inimesed ise oma tervise.  
Viigimaa ütleb, et oma südamele head teha on imelihtne. Loobu suitsetamisest, liiguta end vähemalt kaks-kolm korda nädalas, hoia end stressi eest ning viimasena, kuid mitte vähem tähtsana — söö õiget toitu.

Südamesõbralik toit mõjub hästi vere kolesteroolitasemele, vererõhule ja kehakaalule ning see kõik on oluline ka südame- ning veresoonkonna haiguste ennetamiseks.
Lihtne, kas pole? Ei. Viigimaa tõdeb, et nõrgim lüli on siin enese distsiplineerimine: kui seni on elatud südamevaenulikult, nõuab elustiili muutmine tõsist pühendumist. Sellest, et oma toidulaud korraks üle vaadata, ei piisa. Tehtud korrektuuridele tuleb ka kindlaks jääda, sest harjumuse jõud on teatavasti ju väga suur.

Kui inimene pole kohe kardinaalseteks muutusteks valmis, siis millest alustada, et toitumine kontrolli alla saada? Märgusõnad on sool ja kolesterool. Soola vähendamise võimalikkusest oma toidulaual kirjutasime eelmises Naistelehe numbris.
Kolesterooli saab taltsutada, piirates rasva, muna, rasvase juustu ja vorsti tarbimist. Kusjuures piima rohket tarbimist võrdleb südametohter searasva söömisega.
Allpool on professor Viigimaa konkreetsed õpetused, kuidas oma südamega sõbraks saada ja kaua ning hästi elada. Helen Perk

Otsi lisandeid
Võib ka juhtuda, et pingutustest tervislikult toituda jääb väheseks. Sellisel juhul on võimalik südamele lisatoonust pakkuda toidulisanditega. Margus Viigimaa hoiatab siiski, et õiged preparaadid, mida just sina vajad, aitab leida nõustamine arsti ja farmatseudiga.

Mida jälgida?

Sool
Sool on halb eelkõige selles sisalduva naatriumi tõttu. Keedusoola liigtarbimine on kõrge vererõhu üks peamisi põhjusi. Kui tõuseb vererõhk, suureneb südameinfarkti oht. Soolaga liialdamine põhjustab ka vedelike kogunemist kehasse ja turseid, soodustab astmat ja luude hõrenemist. Eelista toidu maitsestamiseks mineraalsoola, näiteks pansoola, mis sisaldab oluliselt vähem naatriumit ning rohkem kaaliumit ja magneesiumit, mis omakorda langetavad vererõhku. Veelgi tervislikum on maitsestada toitusid hoopis ürtidega.

Margariin
Kõrget kolesteroolisisaldust veres ja veresoonte lupjumist põhjustab loomsete ja transrasvhapete tarbimine. Transrasvhappeid leidub enim küpsetusmargariinides ja võisegudes, seega ka kookides-tortides, krõpsudes, majoneesis, sünteetilises vahukoores ja kohukestes. Toidu valmistamisel on ülioluline kasutada transrasvadega toodete asemel head toiduõli. Tavalise võileiva asemel rösti leiba, piserda sellele külmpressitud oliiviõli ja viiluta peale värsket tomatit! Lihtne!

Taldrikureegel
Kes meist poleks kuulnud taldrikureeglit ehk seda, et pool taldrikut tuleb täita aedviljadega (toored, keedetud või marineeritud), veerandi võtku enda alla kartul, riis või makaronid ja viimane veerand jäägu kanale, kalale või lihale. Magustoiduks on parimad puuviljad ja marjad. Taas väga lihtne ja loogiline, ent eestlaste seas paraku kaugeltki mitte populaarne käitumismall toidulauas.
Puu- ja juurviljade vähest tarbimist peab Viigimaa kõige suuremaks probleemiks. Puu-, juur- ja köögiviljad sisaldavad palju vitamiine ning mineraalaineid, lisaks on nad kiudainerikkad. Kiudained tekitavad täiskõhutunnet ja parandavad ainevahetust, mis aitab ülekaalulisuse ja see omakorda südamehaiguste tekke vastu.
Viigimaa rõhutab, et vähemalt mõnigi kord nädalas võiks sealiha asemel olla laual kalatoit, sest just rasvane kala (näiteks lõhe, sardiin, heeringas) sisaldab südamele kasulikke oomega-3-rasvhappeid ja ka D-vitamiini. Ega sealihagi kahjulik ole, tõdeb ta, kui valida taisem tükk ja öelda rasvale kindel ei.
Lühidalt öeldes on südamesõbralikus toidus rohkelt kiudaineid, vähe rasva ja veelgi vähem soola. Ära tõsta kaupluses ostukorvi toodet, mille koostisega sa pole eelnevalt tutvunud!

Stopp suitsule!
Vaimustav on kuulda südamearsti käest lihtsat ja ometi nii tähtsat tõde: kui tänane suitsetaja otsustaks samal ajal parema toitumise juurutamisega teha lõpparve sigarettidega, oleks ta tervis juba kolme kuni viie aasta pärast sama hea kui mittesuitsetajal! Süda ütleb teile aitäh.