Märke, mille suurus, kuju või värv on muutunud, peaks kontrollima nahaarst. Tähelepanu peab pöörama ka ebatavalistele päevituslaikudele, pruunidele või mustjatele sõlmekestele, heledamatele laikudele ja veritsevatele kohtadele.: F: PantherMedia/ScanpixPäikese käes praadijad, ärgake, enne kui hilja ja heitke pilk oma nahale: just päike võib muuta mõne laigu või sünnimärgi tõsiseks ohumärgiks!

Kordamedi kliiniku nahaarst doktor Sergei Maltsev rõhutab: pärast on hilja kahetseda. Oma töös näeb ta sageli, et arsti juurde jõutakse liiga hilja – siis, kui probleem on juba äärmiselt tõsine ja paranemine keeruline. «Kõige kindlam viis kaitsta end halvaloomuliste muutuste eest nahal, on hoiduda päikesest ja solaariumist,» kordab doktor vana tõde. «Ja kohe, kui on märgata mingitki muutust, tuleb arsti juurde minna.»
Samas tõdeb ta kurvalt: inimesed lihtsalt ei saa aru, millist kahju võib teha nahale päikesekiirgus. «Kellel on palju sünnimärke, ei tohiks üldse päevitada,» kordab Maltsev väsimatult. «Või siis tuleb end pidevalt määrida 30—40faktorilise kaitsekreemiga.»
Naisteleht annab Derma.ee kodulehele tuginedes ja dermatoloog Marge Tampere abiga ülevaate, millised märgid nahal peaksid muretsema panema ja millised mitte.
Inimene ise endale diagnoosi siiski panema ei peaks, seda saab teha vaid arst spetsiaalsete vahenditega. Seega ei tasu paanikasse sattuda, kui avastate mõne märgi, mis võib ohule viidata. Kontrollida tuleb seda aga igal juhul! Kerttu Jänese

Kuidas eristada normaalset sünnimärki melanoomist?

• Pool sünnimärgist erineb teisest poolest.
• Sünnimärgi piirjoon ei ole ühtlane, vaid narmendav ja sälkudega. 
• Värvus on ebaühtlane, sünnimärgis esineb pruuni, musta, sinist, punast ja valget.
• Läbimõõt on vähemalt 6 mm, kuid võib esineda ka palju väiksemaid melanoome (3 mm).

Jälgi end!
Märke, mille suurus, kuju või värv on muutunud, peaks kontrollima nahaarst.  Tähelepanu peab pöörama ka ebatavalistele päevituslaikudele, pruunidele või mustjatele sõlmekestele, heledamatele laikudele ja veritsevatele kohtadele.

OLE MURETA!
Hemangioomid
Hemangioomid näevad välja nagu imepisikesed kirsid, 2–5 mm läbimõõduga tumepunased sõlmekesed. Need võivad tekkida igale poole kehale ja nende arv hakkab suurenema 40. eluaastates.
Hemangioomid on healoomulised naha veresoonte seinast lähtuvad moodustised, mis ravi ei vaja, kuid kosmeetilistel põhjustel võib neid eemaldada.  Ämblikhemangioomi iseloomustab veidi kõrgem punane kühmuke, mille juurest hargnevad väikesed kapillaarsed veresooned. Venoosseks järveks kutsutav sinakas hemangioom paikneb tavaliselt näol, eriti suu ümbruses ja huultel. Need on ohutud ega vaja ravi, kuid saab eemaldada valguslaseriga.
Suurenevaid ja suuri pea- ja kaelapiirkonnas asuvaid hemangioome peaks siiski nahaarstile näitama.

Nahanäsad
Nahanäsad on healoomulised, varrekese otsas paiknevad pehmed nahamoodustised. Tavaliselt on näsad nahavärvi või pisut tumedamad ja nende läbimõõt ulatub mõnest millimeetrist viie sentimeetrini. Asuvad sageli keha voltides ja võivad muutuda riiete või ehetega vigastamisel punetavaks, põletikuliseks ja valulikuks, kuid hiljem iseenesest kärbuda. Eemaldada pole neid vaja, kuid seda võib teha krüoteraapia ehk külmutamise teel.

Café au lait laigud
Café au lait laigud on omandatud või kaasasündinud pruunikad, ümmargused või ovaalsed tasapinnalised laigud, mis ulatuvad mõnest millimeetrist 10–20 sentimeetrini. Võivad esineda igal pool kehal. Üldiselt on healoomulised ja neist ei teki melanoomi.

KAITSE PÄIKESE EEST!
Lihtsad lentiigod
3–15 mm läbimõõduga ühtlaselt pigmenteerunud laigud. Tekivad enamasti lapseeas, võivad olemas olla sündides ja nende arv võib suureneda täisealiseks saamiseni. Mõnikord võivad aastatega heledamaks muutuda või kaduda.

Solaarlentiigod
Vanemas eas tekivad need tumedad, nahapinnast veidi kõrgemad kuni 1 cm läbimõõduga laigud päikesele avatud kohtadele (rohkem neil, kellel on tedretähed ja kes on saanud päikesepõletusi). Nahaarsti poole tuleb pöörduda, kui laigu piir muutub ebaühtlaseks või tekivad muutused pigmendis või kolde paksuses.

JÄLGI HOOLEGA!
Liitneevused
Ümarad või ellipsikujulised, hele- või tumepruunid ja sageli nahapinnast veidi kõrgemad. Täiskasvanueas liitneevused paksenevad, tumenevad ja neile võivad sisse kasvada jämedad karvad või nad hakata sarvestuma.

Spitz-neevused
Healoomulised, kuid võivad sarnaneda pahaloomulise melanoomiga. Tavaliselt tekivad lapsepõlves roosaka või punakaspruuni, sileda või kergelt ketendava tiheda sõlmena. Neid on näol, põskedel ja säärtel. Paljudel juhtudel soovitatakse Spitz-neevus välja lõigata ja seda histoloogiliselt uurida.

Kaasasündinud pigmentneevused
Tugeva pigmendiga, sügava paigutusega ja paljude karvanääpsudega suured kaasasündinud sünnimärgid, paiknevad sagedamini nimme-ristluu piirkonnas, muutuvad paksemaks ja krobelisemaks. Pahaloomuliseks muutumise ohtu peetakse suureks, neid tuleb hoolega jälgida ja nad vajadusel välja lõigata.

Haloneevused
Liitneevused, mida ümbritsevad heledamad vööndid, esinevad sageli vanematel lastel seljal. Teadmata põhjustel neevus aja jooksul kaob, järele jääb valkjas laik. Harva pahaloomuline, kuid vajab siiski hoolikaid uuringuid.

Düsplastilised neevused
Ebakorrapärase kujuga, ebaühtlase pigmendiga, enamasti üle 5 mm läbimõõduga ja sageli põletikutunnustega tasapinnalised sünnimärgid, mis võivad meenutada melanoomi. Kõrge melanoomi tekke oht! NB! Kui neevustes tekib olulisi muutusi, nt sügelemine, valulikkus vms, pöördu kohe nahaarsti poole!

OHUMÄRK, NÄITA ARSTILE!
Basaalrakk-kartsinoom
Nahavähk ehk mittemelanoomne pahaloomuline nahakasvaja. Enamikul juhtudest paikneb pea- või kaelapiirkonnas, kõige tüüpilisemalt ninal. Tekib pärlitaoline roosakas sõlm. Pinnal võib näha punetavaid pindmisi veresoonte laiendeid. Aeg-ajalt võib pind ketendada, tekkida koorikuid ja veritsemist.
 
Aktiinilised keratoosid
Tavalisim kasvajaeelne seisund. Kiirguskeratoosid, selgelt piiratud karedad ja ketendavad kollakaspruunid, pruunid või punakad laigud tekivad päikesest kahjustatud nahale. Neid võib olla üksikuid või isegi sadu.

Pindleviv melanoom
Esineb sagedamini päikesele avatud kehaosadel. Algab mõnemillimeetrisest pruunist või mustjast pigmendilaigust, mis alguses suureneb, siis muutub nahapinnast kõrgemaks, varieerub värvuselt ja omandab ebakorrapärase serva. Ümbruses võib esineda punetust ja sügelust.

Nodulaarmelanoom
Tekib sagedamini 50–60aastatel meestel, paikneb pea-, kaela- või kehatüve piirkonnas. Avaldub nahapinnast kõrgema poolkerakujulise sõlmena, mille keskosa on vähese melaniinisisalduse tõttu roosakaspunane ja ainult äärmine osa on pruun.

Lentiginoosmelanoom
Tekib krooniliselt UVK-le avatud nahal pärast 40–50. eluaastat. Algab pigmendilaiguna, mille läbimõõt võib olla isegi 7 cm. Kui kasv hakkab levima sügavuti, tekivad koldesse tihedamad sõlmed, mis leemendavad, veritsevad või on kaetud koorikutega.

Akraalne lentiginoosmelanoom
Ebakorrapärase kujuga laik võib tekkida peopesadesse, jalataldadele, küüneplaadi alla ja limaskestadele.