Koolitüdruk Handra-Helena Perki silmad on kontrollitud ja korras. Aga et prillipoes hakkas talle lasteprillide valik nii väga meeldima, siis proovis ta neid meie fotograafi rõõmuks ette kohe tükk aega.: F: Kalev LilleorgLoe, kirjuta, piidle tahvlit, pärast «lõõgastu» arvuti seltsis – selline tööpäev on laste silmadele ränk.

Silmalaseri silmaarst Merike Jaksi soovitab käia lastega regulaarselt silmi kontrollimas. Kõigepealt umbes kolme-nelja-aastaselt, sest kolmandaks eluaastaks on nägemine 80 protsendi ulatuses välja kujunenud ja kui nägemises peaks kõrvalekaldeid leitama, on see parim vanus probleemi süvenemise ennetamiseks või/ja parandamiseks. Seejärel tuleks kontrollis käia viieselt ning siis enne kooli ehk seitsmeselt.
Jaksi ütleb, et kui lapsel avastatakse lühinägelikkus, on põhjus tõenäoliselt geenides. Koolis käies koormus silmadele suureneb ja see tähendab, et ka lühinägelikkus võib süveneda. Samas teatab ta, et enamik lapsi sünnib hoopis kaugnägelikena ja kasvades selle tugevus väheneb. Igatahes on vanematel kasulik teada, mis lapse silmades toimub, et saaks vajadusel õiged prillid-arstimid käiku võtta.

Nina raamatus, silmad väsinud
Jaksi rõhutab, et lapse silmade kaitsmine ei ole raske, kuid on see-eest väga vastutusrikas töö. Ta soovitab esmalt kriitilise pilguga üle vaadata lapse õppimistingimused (neist loe lähemalt leheküljelt 26) ja -harjumused.
Näiteks tuleb veenduda, et lapse silmad oleksid kodutöid tehes vihikust või raamatust laua peal õigel kaugusel — siis on silmad väiksema pinge all. Õige kauguse määramiseks on lihtne viis, ütleb Jaksi. Pange lapse küünarnukk lauale ja viige tema rusikas käsi silmade juurde. See ongi iga lapse individuaalne lugemiskauguse mõõt.
Millest aga kahtlustada, et lapse silmadel võib miskit viga olla? Jaksi ütleb, et lapsega tuleb minna arsti juurde, kui ta kaebab silmade väsimuse või peavalu üle. Ohumärkideks võib lugeda sedagi, kui laps istub telerile liiga lähedal, kissitab silmi ja tema õppeedukus langeb. Viimane on üsna üllatav, aga väga loogiline sümptom — laps ei pruugi lihtsalt tahvlile näha.

Pea teleri ja arvutiga pausi
Öeldakse, et kõigis hädades on süüdi moodne maailm. Pidev arvutiekraani põrnitsemine võib põhjustada silmade kuivust, punetust, sügelemist ja isegi valu. Ka ei tohi vaadata arvutit pimedas toas, sest siis on valguse kontrast liiga tugev ja see väsitab silmi, hoiatab silmaarst. Samas tõdeb Jaksi, et teleri vaatamist ega arvutimaailmas surfamist ei saa päriselt ära keelata. Hoopis tähtsam on määrata lapsele korrapärased puhkepausid. Need soovitab ta jaotada nii:

• väikelastele 10—15 minutit arvutis, siis 45 minutit puhkust;
• eelkooliealised ja algklasside õpilased võivad olla arvutis 30 minutit järjest ja siis peavad puhkama 15—30 minutit;
• vanemad lapsed võivad olla 45 minutit kuni 1 tund arvutis ja siis tuleb 15—30 minutit puhata.

Sama kehtib raamatu lugemisel.
Niisiis tuleb silmi korrapäraselt lõdvestada, aga lisaks sellele soovitab silmaarst ka lastel kasutada kunstpisaraid. «Kui nahka oleme nõus kuivuse vastu kreemitama, siis miks mitte silmi niisutama?» küsib ta. Kunstpisarad loputavad silmast välja tolmu, allergeenid, haigustekitajad ning loovad silmale hea «kaitsekile» kuivuse vastu.
Kindlasti tuleb laste silmi hoida päikesekiirguse eest, sest nende silmaläätsed on läbipaistvad ja lasevad UV-kiirgusel tungida silmapõhja. Olgugi suvi veeremas lõpupoole, vajavad väikesed silmad kaitseks ikkagi päikeseprille ja nokkmütsi. Helen Perk

Tee lapsega silmatrenni!
Üleväsimuse vältimiseks tuleks silmadega võimelda ja neid lõdvestada. Tee silmamunadega ringe, liiguta silmi paremale, vasakule, üles ja alla. Vii pilk kaugelolevatelt esemetelt lähedalolevatele ja vastupidi. Tee kõiki neid harjutusi umbes kümme korda.