Naisteleht

Barcelona: F: TopFoto/Scanpix18 aasta tagune Barcelona olümpia pööras Kataloonia pealinna mere poole. Vahepeal linna üle ujutanud kruiisituristid on aga taandumas ja jätnud maha avatuma ja kosmopoliitsema Barcelona kui iial enne.

Kohustuslik jalutuskäik mööda kaunist põhitänavat La Ramblat lõpeb peale lille- ja linnuturgu, kohvikurägastikku ja tänavateatreid mere ääres, kust vasakule kulgeb La Barceloneta rand — silmapiiri taha kaduv rannapromenaad ja kallas, mis juba hilistalvel on täis surfareid ja tervisesportlasi.
Eestlaste mõistes korralikku talve ju Barcelonas polegi, isegi aasta kõige külmemal ajal näitab seal päike korraks nägu iga päev ja termomeeter ronib keskpäevaks kümne soojakraadini.
Õnneks on talv siiski pisut turistidevaesem ning saab rahulikult uidata ka La Rambla mõlemale küljele jäävatel kitsastel tänavatel, mis muidu linna külastajatest ummistuma kipuvad.
La Rambla «tiivad» El Raval ja El Born on koduks loendamatutele restoranidele-baaridele-kauplustele-galeriidele ja ka linna kodanikele, kelle kogukond muutub iga aastaga kirjumaks. Kaunis ja liberaalne Barcelona meelitab siia kolima inimesi kõikjalt Euroopast, isegi maailmast — ning kummalisel kombel toob iga rahvus kaasa vaid parima osa oma kultuurist, andes killukese juurde linna külalislahkusesse ja sõbralikku loomusesse kogu maailma vastu. Silvia Pärmann

Toit: És
Veel mõni aasta tagasi hirmutas El Ravali linnaosa kõiki võimalusega kohtuda väiksemat ja suuremat sorti kriminaalidega. Nüüd on selle üle võtnud noored kunstnikud, toredad söögikohad ja väikesed muuseumid. Carrer del Doctor Dou 14 leiab kohalike lemmik-lõunapaiga És. Seal pakutavad ülimaitsvad päevapraed on serveeritud Rootsi lauas, millelt pääseb hõrgutisi valima 10 euro eest.

Selousi rahvuspark: F: Laura LaanmetsPeale selle, et Tansaanias asub Aafrika kõrgeim tipp Kilimanjaro, madalaim punkt Tanganjika järves ja osa Aafrika suurimast järvest Victoriast, on seal ka üks maailma suuremaid looduskaitsealasid – Selousi.

Rikkaliku looduse ja loomastikuga Selous on kantud UNESCO maailmapärandite nimistusse. Sisenemine ja väljumine sellesse reservi on hoolikalt kontrollitud, sissepääs maksab umbes 30 dollarit ehk ligi 340 krooni.
Safariks looduspargis on kõige targem rentida lahtine džiip koos juhiga. Ise roolis olles tuleb püsida suurematel teedel ja seega näeb ainult neid loomi, kes samal ajal juhtuvad nende teede ääres liikuma. Hea giid orienteerub ka väljaspool suuri teid, teab, kus loomad võiksid olla, ja oskab õige (võhiku meelest täiesti suvalise) koha pealt savanni sisse keerata.

Åre: F: Silvia PärmannIsegi Alpides ärahellitatud suusatajale on Åre tõeline talveparadiis, kus vallutada hommikust saati mäenõlvu või nautida imelist Lapi kööki.

Suusatraditsioonid on Åres pikad. Selle aasta märtsis tähistab küla, mis on koduks umbes 2000 inimesele, suusakeskuse 100. sünnipäeva. Ja kui Alpides ongi laskumised pikemad, on Årel neile vastu panna ülipikk, suisa 1. maini kestev suusahooaeg. Rajad on superhästi hooldatud ega jää Šveitsi, Austria, Itaalia ja Prantsusmaa nõlvadele sugugi alla.
Veebruari lühikesi põhjamaiseid päevi pikendavad valgustatud rajad. Päevavalguse pikenedes venivad pikemaks ka Åre poole liikuvad autodekolonnid ja liftijärjekorrad, sest parim aeg sinna suusatama sõita on just märts-aprill.
Siis kohtab seal tõesti kõiksugu karvaseid ja sulelisi: Åre lähedal on Rootsi kuningapere «väike» talvemaja, Stockholmist saabub rongitäite kaupa tudengeid, välismaalt turiste ja nõlvade kõrvalt kohalikke suusahunte.
Erinevalt Alpide suusakeskustest, kus hotellid peened ja neis hinnad kõrged, on Åres hulk taskukohaseid majutuspaiku. Enamikus neist on apartemendid, kus sõpradega kordamööda kokates ja pead-jalad koos elades saab lõbusat talvepuhkust veeta eriti soodsalt.
Aga peatuda võib ka küla keskuses asuvas stiilses hotellis Borg, mis lähemal vaatlusel osutub lihtsalt hea maitse ja leidlikkusega sisustatud hosteliks. Silvia Pärmann

Toit: Kala ja põhjapõder
Tõenäoliselt pakutakse kogu Rootsi parimat kalasuppi Åre keskuses Fjällpubenis (seal on ka imeline põhjapõdra-carpaccio!) ja mäepealses pubis Buustamonsis, kuhu saab praktiliselt sisse suusatada. Gurmaanidel tasub laud broneerida restorani Villa Tottebo.

Jook: Õhtune veiniklaas

Pöörased Vene ja Ukraina viisid, kostüümid ja tantsud tunduvad sulatavat isegi jääd laeva ümber vähemaks.: F: Silvia PärmannTalvine laevasõit Soome või Rootsi tundub ootamatult viivat hoopis läbi Venemaa. Või kuhu teie arvaksite olevat sattunud, kui loete romansside saatel pliinimenüüd?

Ehkki (sel hetkel veel) kaine mõistus tahaks silmadele vastu vaielda, ilmuvad järgmisel hetkel otsekui võluväel välja värvikates Vene rahvarõivastes muinasjutuliselt kaunid tegelased, ühel samovar kaenlas, teistel barankakeed kaela ja käe ümber põimitud.
Ka paadunud kruiisiskeptikud — kelle näod muutuvad laeva ööklubis bändi kuulates toon-toonilt süngemaks sedamööda, mida lähemale hiilib öö — leebuvad, kui algab südaöine show. Pöörased Vene ja Ukraina viisid, kostüümid ja tantsud tunduvad sulatavat isegi jääd laeva ümber vähemaks.
Romantikutel, kel mõtteis nautida Rootsis või Soomes pigem narnialikku maastikku ja kaunist põhjamaist loodust kui hullumeelset kiirust suusanõlvadel, paitavad restoranis kõrvu Vene romansid ja viinapitsi asemel leiavad nad endale soojendaja mõne üheksanda teki sauna näol. Vene talv on lihtsalt võluv.
Siiski, lootus järgmiseks hommikuks Stockholmi ja õhtuks suusanõlvadele jõuda ei kao. Kapten koos ülejäänud meeskonnaga Vene kommete kohaselt ei pidutse ning laev püsib vaiksel talvisel merel kindlalt kursil. Silvia Pärmann

Toit: Kapsarullide võidukäik
Vene köögi hõrgutisi pakuvad kõik laeva restoranid ning pliine ja pelmeene võib nõrkemiseni süüa ka buffet-lauas. Põhimõttelise kapsarullipõlguri maailma pöörab restoran Gourmet Victoria aga pea peale, sest seal on need ülimaitsvad! Perfektselt punane borš sobib eelroaks suurepäraselt.

Jook: Pokaal romansside saatel

Lõuna-Tansaania: F: Laura LaanemetsEnamasti külastavad turistid Tansaania põhjapiirkonda – Kilimanjaro ümbrust ja Zanzibari saart, kuid Lõuna-Tansaaniast leiad tõelise eheda Aafrika.

Hirmujutud valgete inimeste tapmisest ja söömisest on selgelt liialdatud, kuid ülemäära sõbralikku suhtumist väljaspool turismipiirkondi ka oodata ei tasu. Kolonisatsioon on jätnud oma jälje. Näiteks pildistamisse suhtuvad täiskasvanud äärmiselt halvasti — uskumuse järgi toovat see halba õnne. Siiski, kui pildistamise eest maksta, tundub nende õnn pisut paremasse suunda pöörduvat ... Tänuväärne fotomaterjal on lapsed, kes lausa vägisi kipuvad kaamera ette. Lastele midagi anda pole aga soovitatav, et neil ei tekiks paljudes maades levinud lunimise kultuuri.
Tansaania lõunaosas, üsna Mosambiigi piiri lähedal asub paik nimega Mikindani. See külake on kuulus selle poolest, et seal elas ja tegutses David Livingstone. Mõistagi saab seal vaadata maadeavastaja toonast maja — üht väheseid kivist ehitisi savionnide vahel.