Isegi kui sa püüaksid Bremenisse sattudes Bremeni moosekantide teemast mööda vaadata, ei õnnestuks see kuidagi: eesel, koer, kass ja kukk vaatavad sulle vastu igast võimalikust ja võimatust paigast.

Pikk autoreis läbi Saksamaa ja Prantsusmaa on kõiki vintsutusi väärt: F: AGE/ScanpixHarjumuspäraselt on Lõuna-Euroopasse pääsemiseks kaks valikut: kügeleda lennujaamas piiratud pagasi otsas või võtta ohates suund Poola üksluistele (kiir)teedele. Tallinki laevaliin Rostocki aga annab autojuhile enne Euroopa südamesse jõudmist 30tunnise puhkuse. 

Muidugi, reis Tallinki Superfastil on vaikne ja rahulik: peale kajutis tukkumise seal muid tegevusi eriti ei leia, baaridki suletakse siivsal ajal – aga enne või pärast peadpööritavaid Euroopa-seiklusi on üks unine sõiduke igati omal kohal.
Laev jõuab Saksamaale hilisõhtul. Ööbimiskohaks võib Berliini asemel valida näiteks Rostockist pooleteise tunni sõidu kaugusel oleva Lübecki, mis lisaks kaunile katedraali- ja jõevaatele omab meie jaoks erilist tähendust kui Tallinnale kunagi linnaõiguse andnud koht.

Nii Saksamaal kui Prantsusmaal reisimiseks tasub toad hotellides (soodus on näiteks Accori-kett, mis ulatub mõlemasse riiki) eelnevalt broneerida, sest tipphooajal kipuvad need täis olema. Ja edasi on tee Euroopasse lahti!
Võite imetleda Saksamaa lilleklumpidesse uppuvaid linnakesi või liikuda läbi Hollandi-Belgia Prantsusmaale, mida skeptikud pikkade vahemaade ja pidevate liiklusummikute tõttu ka teiseks Poolaks kutsuvad. Parkimisraskusi, eriti suuremate autode omanikele, jätkub eranditult kõigisse trajektoorile jäävatesse linnadesse.

Andestagu kõik frankofiilid, ent pärast absoluutset keelebarjääri ja kahetsusväärset hinnataset tekitab Hispaaniasse (olgu-olgu, alguses Baskimaale) jõudmine eufoorilise seisundi. Soojemad on nii inimesed kui ookean, loodusvaated lummavad ja teed seni läbituist parimad, vein ei maksa midagi ja valik kalaturul võtab jalust nõrgaks. Helen Eelrand

Berliin kubiseb ka vaatamisväärsustest.: Foto: Marta VaarikBerliin on linn, kuhu peaks sõitma soojal ajal – kui päike paistab ning noored on rõõmsad ja asjalikud.

Mõnusalt soojal päeval Berliini tänavakohvikus istudes näeb palju ilusaid ja erilisi inimesi. Punkarid, beibed ja kontoriinimesed – kõik on nii kreisid ja väikese kiiksuga, et hakkad end jube hästi tundma. Muutub tähtsusetuks, mis sul seljas või peas, olgu või pidžaama – kui valid õiged aksessuaarid, oled ikka popp. Unustad eestlaste väikekodanliku käitumise ja pideva suure mure oma välimuse pärast. Rikkuse näitamine pole Berliinis sugugi põhiline. Et õppida saab Berliinis kuni tööleminekuni tasuta, haritakse end seal lausa 30. eluaastani. Korterite üürid on väga odavad ja elamine ka. Seega on põhilised elanikud ja külastajad noored üliõpilased, kes veedavad vaba aega restoranides ja väga heades second-handpoodides. Üks parimaid Berliini tänavaid, kus second-hand-kaubandusega tutvuda, on Oderbergerstr: see on algusest lõpuni palistatud vanakraamiga ja sealt saab väikese raha eest väga lahedaid riideid. Kui aga minna Berliini kehva ilmaga, on pilt hoopis teistsugune: muidu hästi riides noored ei paista paksude vammuste alt välja ja sünge Berliini minevik tikub taas esile.

Ilmselt leiab Tallinna ja Berliini vahel rohkemgi sarnasusi, ent üks on kindel: see tüüp, kes Ülemiste vanakesele pani pähe mõtte, et linna valmimist võiks tähistada väikese veeuputusega, tegutseb ka Saksamaa pealinnas. Berliini valmissaamist ei näe tõenäoliselt mitte keegi!

Berliin kihab sündmuste keerises, kostitades huvilisi kunsti ja muusikaga kõige erinevamates vormides. Arhitektuuripärlitest tasub kindlasti külastada ühtaegu klassikalist ja modernset Riigipäevahoonet – sissepääs on täiesti tasuta! –, et selle katusel klaaskuplist linna panoraami nautida. Teenitud tähelepanu on saanud ka üliefektne Sony keskus Potsdami platsil.