|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Õudus!: Hallikat näonahka tuleb ravida, mitte jumestuse alla peita, sest see teeb nahale veel rohkem kahju: saad ka vistrikud ja mustad komedoonid näkku.: F: PantherMedia/ScanpixKui sõbrannadega tehtud suvistelt fotodelt avastad end ootuspärase pruuni jume asemel tuhkhalli näoga, võib see päris kangeks ehmatada. Miks küll kõik ilusa jumega ringi ei käi?
Belle Stuudio kosmeetik Marita Tasa ütleb, et hallil jumel on väga erinevaid põhjuseid. Kui perearst on kindlaks teinud, et sul ei ole mõnd rasket tervisehäda, siis vaata üle oma elustiil. «Saab ju kõik alguse halvast vereringest,» viitab Tasa. «Istuv töö ja vähene liikumine on see, mis muudab ainevahetuse kehvaks, aeglustab vereringet ning mõjub ka jumele.»
Nii innustabki ta kõiki end rohkem liigutama ja värskes õhus viibima ning loomulikult suitsetamisest loobuma.
Koos kehalise aktiivsuse hindamisega tuleks kriitilise pilguga üle vaadata oma toidulaud. «Praegu on kõik aiad täis värskeid marju, puu- ja köögivilju —
pakkuge endale seda võimalust, et varustada oma organismi vitamiinidega. Veekogud on soojad, seepärast ujuge, kui võimalik, sest siis aktiveerite oma vere- ja lümfiringet. Nii tuleb ka tulemus: näonahk muutub klaarimaks ja enesetunne paraneb,» õpetab kogenud kosmeetik.
Samas, viitab Tasa, võib halli jume põhjus peituda hoopis geenides — vaata otsa oma vanematele, võib-olla on põhjus neis!
Ainult hooldusest ei piisa
Näohooldused on võitluses hallika naha vastu täiesti omal kohal. Tasa soovitab protseduure, mis sisaldavad naha koorimist ja näo- ning dekolteepiirkonna massaaži. Nende tulemusena tuuakse uued rakud pinnale ja jume kirgastub. Katsetada võib ka aparaatidega salongihooldusi, mis aitavad kreemidel ja geelidel sügavamale nahka imenduda.
Nagu nuku: Krista Rebane on näonaha tooniga kohanduva jumestuskreemiga Max Factor Colour Adapt väga rahul, sest see katab kenasti kõik nahavead. «Ilma jumestuskreemita väljaminek oleks minu jaoks justkui alastiolek.»: F: Stanislav MoškovKõigil meil on vähemalt üks sõbranna, kelle meik näib näol justkui klouni mask. Kusjuures viga ei pruugigi olla sõbrantsi oskamatuses endale värvi näkku kummutada, vaid hoopis vales kreemis!
Kosmeetika hulgimüügifirma Sirowa müügijuht Aile Kruusalu ütleb, et enamlevinud meigiviga, mida naised teevad, on lihtne, aga põhjalik: poes valitakse enda naha kohta liiga tume jumestuskreem või puuder ja kuna neid kasutatakse iga päev, siis on ka kole nägu pidevalt ees. Meik jääb laiguline, sest oma nahast tumedamat kreemi on raske hajutada. Või veel hullem: kael on hele ja nägu tume ning kardetud maskiefekt ongi käes!
Et sellist õudust vältida, tuleb iluarsenali soetada jumet ühtlustav ja nahatooniga kohanduv jumestuskreem või puuder.
Meigispetsialistid selgitavad, et taolised tooted sisaldavad ülipeeni eri värvi pigmente, mis käituvad n-ö peitjatena. Näiteks roheline pigment neutraliseerib näo punetust ja valgusthajutavad pigmendid kaotavad sügavamad kortsud-poorid visuaalselt ära ning annavad näole terve ja särava välimuse. Tänu sellele kõigele jääb meik vaid õrnalt aimatav ja loomulik.
Joo iga päev 8–10 klaasi vett: F: BullsMiinuskraadid õues ja kuiv õhk toas muudavad naha kuivaks, karedaks ja justkui paar numbrit väiksemaks. Kui sa enam ei suuda kannatada ja sooviksid ussi kombel kesta vahetada, on aeg võtta kasutusse mõni superkreem.
Talvel, kui temperatuurid vahelduvad tugevasti ja keha on paksude riiete alla maetud, kimbutab liivapaberisarnane nahk paljusid. Selle põhjuseks on just nimelt pidev kontakt riietega ja kuiv õhk: nahk kaotab niiskust ning kaitsvat rasukihti ja vajaks hädasti turgutust.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku dermatoveneroloog Kristi Abram ütleb, et kreemi peaks appi võtma siis, kui nahk punetab, sügeleb või näeb teistsugune välja: on kare ja ebaühtlane või suisa helbeline ja pragudega.
Tõhusat abi saab apteegikosmeetikast, mille valikul tuleks mõistagi lähtuda naha olukorrast. «Kuivale nahale sobib suure veesisaldusega kreem, väga kuivale peaks valima suurema lipiididesisaldusega kreemi. Õige toote leidmiseks tasub nõu pidada apteekriga, sest enamasti saavad apteekrid head tootekoolitust,» soovitab Abram.
Arst tuletab meelde, et nahk peab saama niisutust ka seestpoolt. Kulunud soovitus juua päeva jooksul kaks liitrit head puhast vett ei tee siinkohalgi kellelegi kahju!
Apteegid pakuvad naha niisutamiseks ka igasuguseid kapsleid ja toidulisandeid, ent neisse ei tasu Abrami sõnul eriti uskuda. «Kalaõlikapslid on kindlasti kasulikud, kuid otsest mõju nahale ei maksa sealt oodata,» väidab ta.
Treenerid Monica Lauri (vasakul) ja Katrin Pärt soovitavad treeninguid alustada pigem spordiklubis, kuna treeneri abiga saavad harjutused õigesti sooritatud ning nõnda on enesele liigategemise oht miinimumini viidud.: F: Helin LoikViimasel ajal viskavad naised kõikjal Eestis end põrandale pikali, et internetis ülipopi kaheksaminutilise treeningkava järgi oma kõhulihased trimmi ajada. Kas saab sel moel endale tõesti uskumatu sixpack’i või hoopis seljavalu?
Harjutusi on kõnealuses kavas kaheksa. Igaüht tuleb sooritada 30 korda ning iga seeria vahele jätta 30 sekundit hingetõmbeaega. Kokku tähendabki see umbes kaheksat minutit intensiivset kõhupingutust, mis sobib absoluutselt kõigile (vähemasti selle trenni kokku panijate arvates).
Mis tunne on selle kava järgi võimelda ja kas see ka mõjub, uurisime Arigato spordiklubi peatreenerilt Monica Laurilt ja klubi personaaltreenerilt Katrin Pärtilt.
Et nii Monica kui Katrin on äärmiselt heas vormis, ei võta kaheksaminutiline treening neid kumbagi võhmale. Viskavad end matile pikali, jälgivad silmanurgast ekraanil harjutusi ette näitavat joonistatud musklimeest (kollastes retuusides!) ja pingutavad tema eeskujul lihaseid. Ehkki vahepeal on Monica ja Katrini nägudest näha, et väga rahul nad trenniga ei ole, läheb lehe jaoks piltide tegemine ludinal ning naeru saatel, mitte ähkides-puhkides ja näost veretavana.
Plussid ja miinused
Lõpuks matile liikumatult lebama jäädes, nendivad naised siiski, et kava oli täitsa tõhus. Aga seda eelkõige harjutuskordade tõttu — kui iga harjutust ikka 30 korda teha, küll siis ka kõhulihased tugevaks saavad. Samas hoiatab Monica, et algajale käib selline korduste arv tõenäoliselt üle jõu, aga et sama tõenäoliselt ei taha keegi alla anda, võidakse endale liiga teha.
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Katrin Siska on mures, et number kuus jälitab teda. Kahel viimasel töökohal, linnavalituses ja kultuurimajas, on tema kabineti numbris olnud kuus sees.
