Pikemalt peatuge Mývatni järve piirkonnas. Seal asuvad keevad Hveriri mudaaugud, Krafla vulkaan ja Euroopa võimsaim Dettifossi kosk.: F: AFP/ScanpixIslandi rahvas on alati rõõmus – hoolimata isegi sellest, et nende kodukamar sarnaneb Kuuga ja et majanduskriis lõi riigil jalad alt.

Tihti ei julgeta Islandi-reisi ette võtta, sest see tundub liiga keeruline ja kallis. Eks sel kahtlusel oli varem ka alust, sest kallis oli Island tõesti, kuid pärast kohaliku krooni suurt langust on see võrratu riik kordades odavamaks muutunud. Kui varem sai ühe Eesti krooni eest viis Islandi krooni, siis nüüd pea 11!
Seega on õige aeg Islandit vaatama minna. Kuidas täpselt seda teha, selleks on mitu varianti.
Lihtsaim tee on viia oma raha mõnda reisibüroosse ja osta väga kallid piletid maailmakuulsale Islandi «kuldsele ringile», kuid sellisel juhul võite olla kindel, et teil jääb nägemata kolm neljandikku selle saare võludest. See on sama, kui Eestisse tulnud turist külastaks vaid Tallinna lennujaama, Oleviste kirikut, Jägala juga ning Keila veekeskust. Hea õnne korral ka Laagri Maksimarketit.
Seetõttu soovitan soojalt koostada oma reisimarsruut ise. Kui juba Islandile mindud, võiks ju saarele ringi peale teha: Põhja-Island on väga erinev pealinna Reykjavíki ümbrusest, rääkimata suuresti asustamata sisemaast.
Ühesõnaga, rentige lennujaamast auto ja võtke suund Põhja-Islandile. Kas teete ringi saarele peale päri- või vastupäeva, sel pole tähtsust, igal juhul näete oma teel võimsaid liustikke, suursuguseid koski, silmipimestavaid vaateid mägedele, geisreid ja palju muud.

Ehkki viimasel ajal on Island vapustanud maailma uudistega riigi pankrotti minekust, tasub seda saart siiski külastada: F: ErakoguIslandlastel tundub olevat mingi eriline disainigeen ja nüüd, majanduskriisi ajal, on nende omanäolised asjad üle mitme aastakümne kõigile taskukohased. Nii et tasub kohale sõita ning islandlaste majandust toetada!

Reykjavik on väike ja selle kesklinn, mis on täis põnevaid kauplusi ning galeriisid, ringijalutamiseks täpselt paras. Parimad poed on koondunud kesklinna Laugaveguri ja selle ümbruse pisikestele tänavatele.
Islandlased on üle ilma kuulsad oma kunsti-, kirjanduse- ja muusikalembuse poolest. Nende moekunst on kohati päris pöörane (vaata kas või selle etaloni, lauljatar Björki!) – mõnest muust rahvusest kandjalt eeldab see parajat julgust. Kui veel aasta tagasi olid Islandi disainerite rõivad hirmkallid, siis nüüd saab neid osta ka täiesti taskukohase hinnaga!

Lisaks kohalike disainerite kauplustele palistavad kesklinna tänavaid põnevad ja kohalike seas ülimalt populaarsed second-hand-kauplused – tänu islandlaste heale maitsele ja huvitavale stiilitajule on ka teisel ringil riided vahel täiesti vapustavad.
Peale kaupluste tasuks nädalavahetusel läbi astuda kirbuturult sadama lähedalt Geirsgatalt. Unustamatute riiete kõrval on seal müügil ka ehted, CDd ja mänguasjad.
Islandi krooni, paraku, paljud valuutavahetused enam ei vaheta – kurss muutub liiga kiiresti. Aga pangakaardiga ei jää seal kusagil hätta ning kohalikes valuutavahetustes saab nii eurod kui dollarid kindlasti ära vahetada. Silvia Pärmann

Islandi võimas loodus võtab igal külalisel hinge kinni: F: Postimees/ScanpixPool miljonit lammast, podisevad kuumaveeallikad, rannal kõikjal vedelevad laavakivid ja võimsad joad on Islandil sama enesestmõistetavad kui meil sääsed.

Muidugi on loodus peamine põhjus, miks tuhanded inimesed sellesse ettearvamatu ilmaga ja absurdsete hindadega riiki voorivad.
Ja mõeldes, et kui juba saare kaks ainsat kurjategijat elavad okastraadi ja müürideta vanglas, mille akendest avaneb miljonivaade ookeanile (vangid on Islandil hea toidu peal, teavad kohalikud), siis tavakülalisele on täiesti stressivaba puhkus igal juhul tagatud.

Suvel loojub päike Islandil vaid paariks tunniks – seega saab enamuse ööpäevast kasutada saarel ringivaatamiseks. Merele minnes kohtute tõenäoliselt mõne huvitava looma- või kalaliigi esindajaga, rannas satute kindlasti sadadele linnupesadele. Võite end rannas pikali visata ja lasta sõbral teha endale sealsamas vedelevate laavakividega luksusliku spaa-protseduuri, järgmisel hetkel aga jalutada liustikul või imestada pealinna tänavatel kohalikku pöörast moodi ning ultramoodsaid džiipe.
Islandi kuulsaid kampsuneid ja veel kuulsamaid hobuseid linnatänavail tänapäeval ei näe – esimesed kaunistavad turiste ja teised lihtsalt maastikku. Inimesed, keda saarel on tunduvalt vähem kui lambaid, ei kipu küll naeratama, kuid osutuvad väga lahketeks ning humoorikateks tegelasteks.

Mis puudutab hindade absurdsust, siis ei tähenda see üksnes legendaarseid ja kosmilisi summasid hinnasiltidel, vaid tõelisi veidrusi. Näiteks maksab Reykjavikis 50 meetri pikkuse kaheksa rajaga välibasseini (mille juurde kuulub aurusaun ja seitse erineva temperatuuriga kuumaveevanni) külastus sama palju kui tass kohvi. On ju absurdne! Silvia Pärmann

Erakordne elamus on supelda vulkaanikraatri soojas vees.: Foto: Bulls.Islandil võib nädalaga näha rohkem loodusimesid kui mujal mitme kuu peale kokku: saarel on 200 vulkaani, 120 jääliustikku, 800 kuumaveeallikat ja lugematu arv kauneid jugasid.

Rahvas

Elanikke on selles Eestist peaaegu kaks ja pool korda suuremas saareriigis alla 300
tuhande. Kaks kolmanikku neist elavad pealinna piirkonnas ja üks kolmandik rannikuasulates. Üheksal kümnendikul saarest (siseosa) asustus puudub.