Jaagup rõhutab, et värvipimedus pole puue, vaid on eripära. «Kas näiteks vasakukäelisus on puue?» Ei sega värvipimedus tal muusikat tegemast, Nukuteatri välissuhteid arendamast ega autot ja mootorratast juhtimast.: F: Helin Loik«Arst ütles mulle, et ma näen valesti. Pildil polnud kolmnurk, mida mina nägin, vaid mingi number,» räägib Terminaatori looja Jaagup Kreem. «Aga äkki hoopis teised näevad valesti?»

Juba lapsena märkas Jaagup (36), et tema näeb värve veidi teistmoodi kui teised inimesed. Nagu tema kuulus luuletajast onu Juhan Viiding, on ka Jaagup värvipime ehk daltoonik.
Jaagup rõhutab sellest rääkides, et tegemist pole puudega, vaid eripäraga. «Kas näiteks vasakukäelisus on puue?» toob mees võrdluseks ja filosofeerib, kas ja kes üldse näeb «normaalselt». Võib-olla näed hoopis sina valesti ja tema õigesti? «Väga palju, ka ilu ja värvid on ju vaataja silmades. Seda enam et kõik inimesed näevad värve erinevalt.»

Kas pruun on pruun või punane?
«Ema-isa ikka vahel ütlesid, et see pole punane, vaid hoopis pruun,» meenutab Jaagup.
Temal pole kogu värvigamma pea peale pööratud, moonutatud on vaid teatud toonid. Ta ei tee vahet pruunil ja punasel ning ka pooltoonid on pisut segi. «Näiteks koorekohv ja pasaroheline on täitsa ühte värvi,» selgitab Jaagup.
Jaagupi ajaloolasest vend Juhan Kreem on samuti mingil määral värvipime. «Eks see geenide kaudu käi,» teab Jaagup. Enda lastel, Annabelil ja Robinil, ta daltonismi täheldanud pole ja suurt hirmu isana ta selle ees samuti tundnud ei ole. «Minu elu see vähem väärtuslikuks või lausa muutnud küll pole,» kinnitab Jaagup.

Juhiloa ikkagi sai