«Tead, ma elan päriselus ka «Õnne 13» Mare seriaalielu. Mare läheb vana mehe juurde tagasi, kolib Mornasse ja hakkab uuesti raamatukogus tööle...» naerab Anne. Kes teab, vana armastusega on ta nüüd koos, ehk naaseb kunagi Rakvere teatrissegi?: F: Kalev Lilleorg«Õnn on imetillukestes asjades. Nagu Anne, minu imepisike õnn,» ütleb
näitleja Erik Ruus. «Ma ei tea, kas see on tõeline ja päris, aga ma kardan seda kaotada,» lisab Anne Veesaar nende kahe armastust silmas pidades.

Palmse mõisa lähedal sügavate karulaante vahel ootab Erik (47). Ta istub metsavahetee otsas mätta peal, tsikkel kõrval, ja ootab oma Annekest (52). «Minu Anneke! Teda ma ootan kogu aeg,» ütleb mees. Seda sõna otseses mõttes, sest Annekese elamine on pealinnas, hoolt nõuab ka maakodu Lõuna-Eestis, nii et Lahemaa metsa mehe juurde jõuabki ta alles siis, kui töö ja tegemised lubavad.
Õigupoolest on Erik Annet oodanud juba kakskümmend aastat, sestsaadik, kui nad noortena Rakvere teatris kohtusid ja armusid. Kuid siis jooksid nende eluteed lahku. «Küllap ongi hea, et me vahepeal eriti kokku ei sattunud. Nüüd oleme rahulikumad kõiges, kuigi ka äkilisust jagub küll ja veel,» mõtiskleb Anne. «Aeg on meid lahutanud ja lihvinud,» lisab Erik.

«Millal sa lahutad?»
Kolm aastat tagasi sattusid Anne ja Erik üle kahekümne aasta esimest korda pikemalt vestlema Naissaarel Nargeni festivalil. Ammune armastus tervitas naist naljaga pooleks küsimusega, millal Anne lahutama hakkab.