Meelise jaoks on maalimine hea viis ennast loominguliselt välja elada. Oma piltidesse paneb ta aga ikka ainult head emotsioonid, sest elu on ju ilus. «Loodan, et minu kunst lisab vaataja hinge veelgi värve ning teeb elu kaunimaks,» avaldab mees.: F: Kalev LilleorgSünnist alates füüsilise puudega ja rääkimisvõimetu Meelis Luks oleks võinud terveks eluks voodisse jääda. «Elu on aga elamiseks, mitte virisemiseks,» leiab ta ja on praeguseks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik ning Eesti ainuke jalgadega maaliv mees.

Raplamaal Kaius elab koos oma vanematega üks lõbus ja särtsakas mees, kes elujaatava suhtumisega peaks muutma kõigi nende hoiakut, kes leiavad, et erivajadustega inimesed on saamatud.
Meelisel (41) avastati pärast sündi reesuskonflikt ja kuna haiglas ei olnud tollal verevahetuseks piisavalt tema veregrupi verd, sai mehe liikumiskeskus ajus tugevalt kannatada. Selle tagajärjel ei kuula Meelise keha tema sõna ja ka rääkimine on tema jaoks võimatu. See ei ole aga takistanud aktiivset Mellat (nii tuntakse teda arvutimaailmas) suhtlemast ega tegutsemast. «Minusugune suudab vahel rohkemgi kui füüsiliselt terve inimene,» arvab ta ise, kuigi ei häbene, et vajab igapäevaste asjadega hakkama saamiseks teiste abi ja toetust. Aga eks lähedaste tuge vajame ju kõik.

Kätelt jalgadele
Lähedaste ja vanematega on Meelisel väga vedanud. Hea huumorisoonega isa Jaanus ja ülihoolitsev ema Aime on kindlasti peamine põhjus, miks Meelisest on kujunenud nii positiivne ja kompleksivaba isiksus.