Kaksikute uhked nimed Johann Mattias ja Karl Gustav on ema-isa ühise mõttetöö tulemus. «Mattias oli minu soov ning Gustav on minu vanaisa nimi,» ütleb Hilvi.: F: Kalev LilleorgPilt 1: Hilvi õnn

Pole mingi ime, et Hilvi Viisitamme (49) paljud inimesed ära ei tunne ning oma mehe salakallimakski peavad. Tal on uus lühike soeng, kadestamisväärselt hea vorm, nägu särab õnnest. Ja selles on süüdi kaks meest: Johann Mattias ja Karl Gustav.

Hilvi istub puu all madratsil, tema jalge ees mürgeldavad pea üheksakuused kaksikud Johann Mattias ja vennast minut noorem Karl Gustav. Vanem, veidi kopsakam, kannab hellitusnime Hipo ja noorem, kogult väiksem, on Väikevend. «Enamasti kutsume neid ikka nimepidi, et nad harjuks,» märgib emme ega tee numbrit, kui mehehakatised end rohule-mullale rullivad. «Mina ei tunne mingit muret, lasen neil lihtsalt olla. Ma pole mingi eriline kanaema,» ütleb Hilvi.

Ema võlusõnad
«Siin, Sepa talus, on hästi mõnus, pole veekogu lähedal ja aed on ümber. Võin jätta lapsed rahulikult omaette mängima,» kiidab naine. Ta silmitseb majanurga tagant puu all rahulikult siblivaid poegi. Korraga lööb üks poistest registrid valla ja isa Mart tõttab appi. Poeg aga papa pingutustest välja ei tee. «Ma ütlesin küll, et ole rahulik...» selgitab mees ligi astuvale Hilvile. Piisab, kui emme ennast vaid näitab ja ongi jälle rahu
majas.