Märke, mille suurus, kuju või värv on muutunud, peaks kontrollima nahaarst. Tähelepanu peab pöörama ka ebatavalistele päevituslaikudele, pruunidele või mustjatele sõlmekestele, heledamatele laikudele ja veritsevatele kohtadele.: F: PantherMedia/ScanpixPäikese käes praadijad, ärgake, enne kui hilja ja heitke pilk oma nahale: just päike võib muuta mõne laigu või sünnimärgi tõsiseks ohumärgiks!

Kordamedi kliiniku nahaarst doktor Sergei Maltsev rõhutab: pärast on hilja kahetseda. Oma töös näeb ta sageli, et arsti juurde jõutakse liiga hilja – siis, kui probleem on juba äärmiselt tõsine ja paranemine keeruline. «Kõige kindlam viis kaitsta end halvaloomuliste muutuste eest nahal, on hoiduda päikesest ja solaariumist,» kordab doktor vana tõde. «Ja kohe, kui on märgata mingitki muutust, tuleb arsti juurde minna.»
Samas tõdeb ta kurvalt: inimesed lihtsalt ei saa aru, millist kahju võib teha nahale päikesekiirgus. «Kellel on palju sünnimärke, ei tohiks üldse päevitada,» kordab Maltsev väsimatult. «Või siis tuleb end pidevalt määrida 30—40faktorilise kaitsekreemiga.»
Naisteleht annab Derma.ee kodulehele tuginedes ja dermatoloog Marge Tampere abiga ülevaate, millised märgid nahal peaksid muretsema panema ja millised mitte.
Inimene ise endale diagnoosi siiski panema ei peaks, seda saab teha vaid arst spetsiaalsete vahenditega. Seega ei tasu paanikasse sattuda, kui avastate mõne märgi, mis võib ohule viidata. Kontrollida tuleb seda aga igal juhul! Kerttu Jänese

Kuidas eristada normaalset sünnimärki melanoomist?

Ingra murettekitavaim sünnimärk asub peas, mistõttu peab ta juuste sättimisel olema eriliselt ettevaatlik – märki ei tohi vigastada. «Juuksuris on sünnimärk paar korda ikkagi katki kratsitud ja see on jube tunne,» ütleb Ingra.: F: Aldo LuudIngra Küngas pöördus mõni kuu tagasi onkokirurgi poole sooviga lasta eemaldada peanahalt juuste seest sünnimärk. Ta oli kuulnud koledaid lugusid, kuidas kammiga viga saanud sünnimärkidest on arenenud pahaloomulised kasvajad.

Ingra (23) läks arsti juurde, lootes õigustatult, et saab sünnimärkidest ja nende eemaldamisest teada kogu tõe. Aga ei saanud. Arst teatas vaid, et jah, seda võib opereerida. «Kui küsisin, kas enne operatsiooni mingeid proove ei võetagi, ütles arst, et jah, seda teeme pärast,» räägib Ingra. Asi tundus talle kahtlane.
Nahahaiguste arst Lilian Luiksaar, kellega Naisteleht sel teemal vestles, ütleb, et doktor ei luisanud Ingrale: sünnimärk opereeritaksegi ära ja seda uuritakse alles pärast — sünnimärki ei taheta biopsiaga enne traumeerida.
«Nüüd ma tean seda,» täheldab Ingra, aga leiab, et arstid võiksid inimestele taoliste hirmutavate asjade puhul rohkem infot anda. Sama meelt on ka doktor Luiksaar.

Kontrolli! Kontrolli! Kontrolli!
Luiksaare sõnul tasub sünnimärke aeg-ajalt vaadelda ja kui nende juures tundub midagi imelikku, siis kindlasti arstiga konsulteerida. «Normaalne sünnimärk varieerub värvuselt helepruunist tumepruunini või roosast punaseni ja võib olla nahaga ühel tasapinnal või nahapinnast natuke kõrgem,» selgitab arst. Sünnimärk võib olla ümar või ovaalne, kuid läbimõõduga mitte üle kuue millimeetri.