«Tavaelus olen ma pigem kahe jalaga maas – realist, vahel isegi maksimalist,» iseloomustab aastaid publikut romantiliste ballaadidega võrgutanud Voldemar Kuslap iseennast.: F: Stanislav MoškovKevadel pensionile asunud laulja Voldemar Kuslap sai Kaika Laine abil võitu teda pikka aega kimbutanud unetusest, reisis suvel Euroopas ringi ja nüüd, oma 72. sünnipäeva järel, valmistub kõigi austajate rõõmuks naasma Estonia lavalaudadele. Elurõõmsamana kui ei kunagi varem.

«Tere, Aime!»
«Oi, tere, Tiina! Rõõm sind näha!»
Voldemar Kuslapi kõlav hääl, mida tunneb une pealt mitu põlvkonda eestlasi, kajab Estonia koridorides vastutulijaid tervitades igal sammul. Siin majas pole kedagi, kes Kuslapit ei teaks.
«Tore on teid taas näha, olen teie eeskujust puudust tundnud!» hõiskab noor kolleeg Voldemarile ja tuhiseb häält lahti lauldes etenduse proovi. Voldemari näost loeb välja, et temagi süda hüppab rõõmust taas Estonia lavatagustes liikudes.
«Minu elu on jätkuvalt fantastiline,» ütleb legendaarne laulja särasilmil ja silmanähtavalt energiast pakatades. Tema hea füüsiline vorm ning krapsakas olek ei lubaks mehe vanuseks pakkuda päevagi üle kuuekümne, ometi täitus tal äsja 72 eluaastat.
Voldemar lahkus Estoniast alles sel kevadel, pärast neljakümmet lava-
aastat auga väljateenitud pensionipõlve pidama.
Ta tunnistab, et teatri juhtkonna otsus operetid, Kuslapi leivanumbrid, repertuaarist välja jätta, kurvastas teda algul väga. Kuid et norutamine poleks nagunii midagi muutnud, kasutas Voldemar vaba suve nendeks tegemisteks, millest ta juba ammu oli unistanud. «Oi, see suvi oli imeline!» õhkab Voldemar ja jutustab, kuidas ta koos kalli abikaasa Kaiega Itaalias, Prantsusmaal ning Pihkva oblastis Mihhailovskojes käis.