Kõik laulus: «Kõik, mida Eesti suhtes tunnen, on ka ühes laulus – «Palve». Ma armastan Eestit! Aga ma ei saa sinna midagi parata, et olen loomult rändur.»: F: Kalev LilleorgKui Marek Sadam Tallinna tänavatel kulgeb, näeb ta oma mütsi ja märsiga välja nagu öko-usku maalikunstnik. Mitte nagu artist, kes juba kaks aastat on USA klubides oma tantsumuusika ja ülienergilise lavaolekuga kõikvõimalikest rahvustest masse üles kütnud. Koos sõbra Toomas Lauriga tehtud plaat «Sõstrapõõsaste vahel», mis just vabrikust väljunud, on kah rohkem selle mütsi ja märsiga mehe nägu.

Ehkki eestlane sai Marek Sadamat (31) tundma ogasoenguga elektrijänesena ansamblist N-Euro, on ta alati teinud ka teistsugust, mõtlikku ja tasast muusikat. Viie viimase aasta jooksul, mil ta on Euroopas ja USAs klubimuusikat viljelenud, on ta kahel suvel aja maha võtnud ja koos sõber Toomasega eestikeelse ja ilusate sõnadega «rahuliku» plaadi kokku pannud.
Sadam ütleb, et tähelepanelik kuulaja teab tema elust piisavalt palju — ta laulusõnad on lihtsalt nii avameelsed. Ometi selgub, et ühele ja teiselegi asjale, mida ilmas rändamine on õpetanud, on Sadamal veel mõndagi lisada.

«Ma olin Eestis pettunud.»
«Ja ma põgenen, maa, sinu eest. Ja ma kirun ja nutan ja põen. Ja ma kõnelen võõramaa keelt — sest mu enese keel liiga õel.» («Armastan maad», Lauri ja Sadama esimeselt plaadilt «Kirjad maale»)
Sedaviisi laulis Sadam kaks aastat tagasi. Misjärel avalikkus langetas kiire otsuse: Sadam ei löönud Eestis läbi, tema N-Eurot tümitasid kriitikud igal sammul — niisiis poiss pettus Eestis ja põrutaski laia maailma!