Ilus ja raju: Punase pea ja särava naeratusega Helen on parim modell oma ehete näitamiseks. Kaelas on tal esimene omatehtud kaelaehe, milles aukohal on otse loomulikult sätendav lennuk.: F: Aldo LuudNoor ehtekunstnik Helen Valk tõestab, et ehe ei pea tingimata olema pärliline, helmeline, pitsiline ja tupsununnu. Tema kuhjab ehetesse kokku nööbid ja
kellad, mänguautod ja mudellennukid – tulemus on rabavalt šikk!

Tartu Kõrgemas Kunstikoolis neljandal kursusel tekstiilikunsti õppiv Helen (23) õmbles esimesed riided endale enne, kui esimesse klassi läks. Lahtiste kätega neiu esimene käevõru ehk «kõigi ehete ema» sündis siis, kui ta õppis 10. klassis. See käevõru on niisiis juba seitse aastat vana, aga valmis pole veel saanud. Ilmselt ei saagi, sest Helen õmbleb sinna aeg-ajalt ikka midagi juurde.
Kui Helen leiab midagi erilist, mis paneb tal mõtte jooksma, siis võtab ta ette oma aardekastid (asjatundmatu silmis on need ilmselt täis väärtusetut väikesemõõdulist kola ja katkisi asju) ning otsib välja kokkusobivad algmaterjalid. Seejärel õmbleb aluse (nahast ja/või riidest, käevõrudel on sees lai kumm) ja hakkab sellele ükshaaval asju kinnitama (vahel harva liimib, õmblemine on kindlam). «Täpsem kompositsioon kujuneb juba protsessi käigus,» teatab Helen. Nii tema ehted sünnivadki.
Vahel juhtub sedagi, et ta ostab poest mõne ehte, aga see läheb kiiresti ümbermonteerimisele — särtsuva energiaga laetud punapeale jäävad poeehted ilmsesti liiga lahjaks.