Mees merel ja põõsas: Alguses oli Hillel raske harjuda, et mees müttas mööda ilma kaameraga ringi, aga nüüd on ta väga rahumeelsel seisukohal: «Las tal olla ikka selline hobi, mis talle meeldib, mitte mis mulle meeldiks.»: F: Kalev LilleorgAlari Kivisaar ütleb oma uue raamatu esimesel leheküljel oma pulmapildi kohta, et seal on tema abikaasa Hille veel õndsas teadmatuses, et abiellus fotohulluga. Kuidas on perel hulluga koos elada?

«Algus oli väga raske,» tõdeb Hille (42), mõeldes tagasi nelja aasta taha, mil Alari (42) laenas sõbra käest udupeene Nikoni digipeegelkaamera («Oi, raisk! Oli ikka vahe!» kostab selle peale Alari), et pildistada nende vastsündinud poega Adrian Hanleyt. Aga langes kui kivi hoopis loodusfotograafia lõksu.
«Alari istus tundide kaupa arvutis. Kui ta arvutis ei olnud, siis jooksis fotokaga mööda põõsaid ringi, et putukaid pildistada. Muidugi ajas see vihale, sest varem tegime kõike koos,» meenutab Hille. «Kui lapsega mere äärde jalutama läksime, läks tema jalutama oma fotokaga. Oli küll meiega, aga mõtetes hoopis mujal — saaks nüüd ägeda pildi. Sellepärast ta jalutama tuligi...»
Nii see aeg läks. Nähes, et mehe huvi ei vaibu, vaid muutub aina raskekujulisemaks, hakkas Hille kõrvalt piiluma, et mis selles va fotograafias nii vägevat on. Asi läks suisa nii kaugele, et kui Alari, kaamera kaenlas, kuhugi kodust kaugemale loojangut pildistama suundus, aga see loojang hoopis Kivisaarte kodu aknast sisse vaatas, helistas Hille Alarile: «Sa ei kujuta ette, milline taevas on akna taga!» Ja Alari vastas: «Sa ei kujuta ette, kuidas ma ei taha, et sa mulle helistad ja sellist juttu räägid!»