Piimavahustajad: F: Helin LoikKohvikus maksab caffe latte kena kopika. Kodus saab seda valmistada tunduvalt odavamalt, kui jätad väljas ühe piimakohvi joomata ja investeerid selle raha hoopis imepisikesse miksrisse.

Ühed eksperdid soovitavad kohvi sisse vahustamiseks tarvitada madala rasvasisaldusega, teised vastupidi rammusat piima. Meie valisime korraliku 3,5protsendilise piima, sest kes seda lahjat piimalurri ikka juua tahab.
Ühed õpetavad, et piima tuleb kuumutada enne, teised, et pärast vahustamist. Keema ei tohi piima aga kummalgi juhul lasta, siis vaht ei püsi.
Proovisime läbi kõik variandid, kuid mingit vahet ei märganud. Pidime hoopis tunnistama, et piima vahtu saamine on paljuski õnneasi ja ka sama vahustajaga ning pealtnäha sama tehnikaga võib ükskord tulla tugevam, teinekord pehmem vaht.
Veel selgus, et piim läheb paremini vahtu, kui kasutad kitsast pikka kruusi ja hoiad seda kergelt viltu. Vahustamise ajal liiguta visplit ringikujuliselt. Ära tõsta vahustajat piima seest välja, sest siis pritsib piim igas ilmakaares laiali, kuid ära hoia ka päris põhjas, vaid pigem pinna lähedal — siis tekib vaht kõige kergemini. Vaht kalla valmis kohvile.
Latte tegemiseks sobib hästi presskannus valmistatud kohv. N-ö pätikohvist ei maksa latte’t teha, sest puru tõuseb piimavahu alla. Kui kohvikus võid kohvi vahu alt enne ära rüübata, siis koduste vahenditega nii püsivat vahtu ei saavuta. Kergelt
vahune piim aga maitseb ikka paremini kui tavaline. Ja takkapihta saab piimavahustajat kasutada veel ühel õilsal eesmärgil — omleti jaoks munade lahti löömiseks. Kerttu Jänese

Kuidas testisime?

Pesto alla genovese: F: PantherMedia/ScanpixKeskmisel eestlasel on üsna raske taibata, milline see õige pesto olema peab – Itaalia köögi raudvara pole meile just ülearu tuttav. Ja milline see kõige parem ikkagi on?

Enne kui testimise juurde asusime, tegime korraliku eeltöö: uurisime, mida üks pesto peab sisaldama, kuidas maitsema ja kuidas seda säilitada. Ja siis avastasime oma suureks üllatuseks, et mõni odav poepesto sisaldab seletamatutel asjaoludel kartulit! Originaalretseptis seda igal juhul kirjas pole. Saame aru küll, et kartul on odavam kui basiilik, aga ikkagi — see pole siis ju enam see!
Toidublogija Anneli Hanni ütleb, et nende peres valmistatakse pestot alati ise, just sellepärast, et poest pole nad leidnud sellist, mis maitseks.
Peale klassikalise basiilikupesto valmib tema köögis aeg-ajalt ka karulaugu- ja kurgirohupesto, maitsetega eksperimenteerib ta muulgi moel, lisades erinevaid komponente vastavalt oma soovile.
Anneli peres süüakse pestot peaasjalikult saiakõrvase ja pastalisandina, aga hästi läheb see ka ahjukana ja pannkookidega.
 Anneli tunnistab, et poepestode puhul on alati tekkinud probleem säilitamisega: kord juba avatud purgis kipub pesto õlikihist hoolimata hallitama minema. «Igal juhul soovitan pestot ise kodus teha, sest see on värskem ja valmistud just sellest, mis parasjagu meeldib,» soovitab ta.
Et kurikuulsat hallituse probleemi vältida, tuleb pestot Anneli sõnul hoida külmkapis neitsioliiviõlikihi all. Anna-Liisa Mets

Pesto alla genovese
Kogemuse ja G. Locatelli «Made in Italy» põhjal

Hommikuhelbed: F: Helin LoikKuigi maisihelbed ja müsli võivad nii mõnelegi tunduda lahutamatu hommikusöögi osana, tasuks lähemat tutvust teha ka teraviljahelvestega. Need on muide väga tervislikud.

Kui maisihelveste puhul ei teki kahtlustki, millest need tehtud on, siis teraviljahelbed panevad nii mõnegi uudistaja nõutult õlgu kehitama. Mis teraviljad? Naisteleht kergitab pisut saladuseloori: teraviljahelveste põhikoostisosadeks on nisu ja riis.
Toitumisnõustaja Liida Puumets kinnitas, et teete eriti hea ja tervisliku valiku, kui naudite hommikusöögiks just täisterahelbeid. «Täisteratooted sisaldavad rikkalikult kiudaineid. Need annavad pikemaks ajaks täiskõhutunde, alandavad kolesterooli ja ergutavad seedimist,» põhjendas ta.
Kasuks tuleb seegi, et krõmpsuvas hommikusöögis on vähem suhkruid. Selle asemel saab hoopis tõhusa vitamiinilaksu. Nii et kiidusõnu kui palju! Ja nagu testist selgus, pole teraviljahelbed sugugi maitsetud, ehkki seda võiks eeldada. Neid sobib süüa nii piima kui ka jogurtiga, aga miks mitte ka kosutava puuviljamahlaga. Vedelik pole siiski kohustuslik: helbeid võib segada ka puuviljasalatiga või niisama näksida.
Anne Põder

Kuidas testisime?
Tegime pimetesti, kus maitsjad ei näinud, millist sorti helbeid nad parasjagu krõbistasid. Esialgu maitsesime helbeid kuivalt ning hindasime pilguga nende välimust ja koostist. Seejärel ujutasime üle piimaga ja jälgisime, mis juhtub.

Nestle Fitness, 250 g
Hind: 29.90
Mõnusalt teralised ja krõmpsuvad, kuid mitte liiga kõvad. Ei lähe suus plögaks. Pisut magusad, aga mitte häirivalt. Kohe aru saada, et täisterajahust. Ei ligune piimas liiga kiiresti läbi ja sobivad imeliselt ka puuviljadega.

Kellogs K Special, 375 g

Oliivid: F: Helin LoikMiks maksab üks purk oliive kolm korda rohkem kui teine sama suur või suuremgi? Ometi on mõlemas rohelised ja täidiseta oliivid ...

Ees on jaanipäev ja kaetakse peolaud. Oliivid sobivad sellele nagu valatult, kas värskesse salatisse hapukurgi asemel või kangema kraami kõrvale niisama haukamiseks.
Aga poeleti ees seistes tahaks teada, mis vahe oliivil ja oliivil ikkagi on. Sest hinna järgi (odavamad maksavad paar­teist krooni, kallimad paarkümmend krooni purk) peaks see vahe olema päris suur! Ning kes ikka raatsib suurel puhkuste ajal raha põhjuseta raisata.  
Uurisime spetsialistidelt järele ja saime teada, et naturaalne, hea ja värske oliiv ei olegi ühtlast värvi, vaid kohati lillakas, tumepruun või mustjas — seda on ka läbi mõne purgi näha. Liiga ühtlast värvi oliive on töödeldud värvainega.
Samuti võiks kõrva taha panna tõe, et koos kiviga konserveeritud oliivid on naturaalsema maitsega kui need, millest kivi välja õngitsetud. Seega tasuks eelistada kividega oliive. Palju oleneb ka sellest, kuidas oliivid on korjatud ja töödeldud — siitki võib tulla hinnavahe.
Oliive on inimesed tarvitanud umbes 6000 aastat, vanemate oliivipuude vanus on paar tuhat aastat. Oliivid on õlirikkad ning sisaldavad palju valke, A-, B-, C- ja E-vitamiine. Kes ei tahaks tuhandeaastase puu vilju maitsta? Võimas! Kerttu Jänese

Caesari salati kastmete test: F: Helin LoikTehes Caesari salatit, kus üks komponent tähtsam kui teine, on mitu võimalust eksida. Vähemalt kastme on tootjad pudelisse villinud, aga kas see kõlbab?

Kokandusportaali Nami-Nami eestvedaja Pille Petersoo ütleb, et ideaalis ei kiika inimesed muidugi üldse kastmepudelite poole, sest kui kodus on saumikser olemas, peaks ka kõige keskpärasem kokkaja Caesari salati kastme valmistamisega veatult toime tulema.
Üks suuremaid möödapanekuid, mille Caesari kastme puhul teha saab, on Pille sõnul ehtsa anšoovise puudumisel viletsamate alternatiivide — vürtsikilu ja kiluanšoovise — kasutamine. Iseenesest pole kummalgi ju midagi viga, aga Caesari salati kastmesse passib siiski kõige paremini tõeline anšoovis või Worcesteri kaste.
Pille sõnul aga polegi kõige hullemad lood selle salati puhul kastmega — see võib olla veel enam-vähem —, sest ei suuda parimgi kaste päästa midagi, kui Rooma salati asemel on kasutatud Hiina kapsast või jääsalatit.
Kui Pillelt pärida, millises Eesti söögikohas ehtsat Caesari salatit, seda õige kastmega ja Rooma salatiga, proovida saaks, tunnistab ta, et ei julgegi ühtegi kohta välja tuua, sest tase on nii kõikuv. Küll aga kiidavad teadjamad Vapiano salatit ja kastet, mis meilgi siin suurel pildil. Kas aga pudelikastmed on sama maitsvad? Seda uurisimegi! Anna-Liisa Mets

Kuidas testisime?
Kutsusime kokku inimesed, kes tõesti teavad, millest nad räägivad: hobikokad ja keskmisest suuremad toidunautlejad. Iga kastme puhul hindasime, ega lõhn ole eemaletõukav ja mis kõige olulisem: kas see maitseb nagu originaalkomponentidest tehtud Caesari salati kaste.

Õige Caesari salati kaste