Märke, mille suurus, kuju või värv on muutunud, peaks kontrollima nahaarst. Tähelepanu peab pöörama ka ebatavalistele päevituslaikudele, pruunidele või mustjatele sõlmekestele, heledamatele laikudele ja veritsevatele kohtadele.: F: PantherMedia/ScanpixPäikese käes praadijad, ärgake, enne kui hilja ja heitke pilk oma nahale: just päike võib muuta mõne laigu või sünnimärgi tõsiseks ohumärgiks!

Kordamedi kliiniku nahaarst doktor Sergei Maltsev rõhutab: pärast on hilja kahetseda. Oma töös näeb ta sageli, et arsti juurde jõutakse liiga hilja – siis, kui probleem on juba äärmiselt tõsine ja paranemine keeruline. «Kõige kindlam viis kaitsta end halvaloomuliste muutuste eest nahal, on hoiduda päikesest ja solaariumist,» kordab doktor vana tõde. «Ja kohe, kui on märgata mingitki muutust, tuleb arsti juurde minna.»
Samas tõdeb ta kurvalt: inimesed lihtsalt ei saa aru, millist kahju võib teha nahale päikesekiirgus. «Kellel on palju sünnimärke, ei tohiks üldse päevitada,» kordab Maltsev väsimatult. «Või siis tuleb end pidevalt määrida 30—40faktorilise kaitsekreemiga.»
Naisteleht annab Derma.ee kodulehele tuginedes ja dermatoloog Marge Tampere abiga ülevaate, millised märgid nahal peaksid muretsema panema ja millised mitte.
Inimene ise endale diagnoosi siiski panema ei peaks, seda saab teha vaid arst spetsiaalsete vahenditega. Seega ei tasu paanikasse sattuda, kui avastate mõne märgi, mis võib ohule viidata. Kontrollida tuleb seda aga igal juhul! Kerttu Jänese

Kuidas eristada normaalset sünnimärki melanoomist?

Enneta: Kõige õigem on muidugi laikude teket ennetada. See tähendab, et näopesuks ei tohiks kasutada tugevaid seepe, vaid tuleks eelistada pehmetoimelisi puhastusvahendeid – igasugune ärritus tõstab naha tundlikkust.: F: Caro/ScanpixKui kevadel rõõmuga nina päikese poole keerad ja saad vastu pigmendilaigud, siis rikub ikka tuju ära küll.

Pigmendilaike on mitut sorti: tedretähnid, läätslaigud ja melasmid. Tedretähnid on suurenenud melaniinisisaldusega laigukesed, mis tulevad esile suvel ja lähevad peitu talvel. Läätslaigud ehk rahvakeeli maksalaigud tekivad keskeas, on kroonilise loomuga ega kao päriselt ära ka talvel. Melasma on naha seisund, mida iseloomustavad pruunikad pigmendilaigud näol, peamiselt otsmikul, põskedel ja ülahuule kohal.

Melasma, millega ollakse hädas kõige rohkem, tekib 90 protsendil juhtudel 20—40aastastel naistel. Probleemi täpset põhjust ei teata, kuid tavaliselt on see seotud hormonaalsete muutustega: laike tekib kõige sagedamini raseduse või rasedusvastaste tablettide võtmise ajal. Samuti võivad põhjuseks olla mõned terviseprobleemid.  

Dermatoveneroloog Marge Tampere rahustab, et kui laigud inimest ei sega, ei pea neid ka ravima. Aga kui segavad, siis tuleb arvestada, et laikude pleegitamine ja uute tekke vältimine nõuab aega ja kannatust. Haiguseks melasme ei peeta. «See on kosmeetiline probleem, mille vastu leiab pleegitavaid kreeme ka apteekidest ja kosmeetikasalongidest.»
Laikude teket on lihtsam ennetada kui ravida. Sealjuures on kõige tähtsam naha kaitsmine päikese eest. Selleks kasuta kõrge faktoriga (30 ja rohkem) päikeseblokaatorit, mis sisaldab ka tsinkoksiidi, titaaniumdioksiidi, avobensooni, Tinosorbi või Mexoryli, väldi kella 12—15 päikese käes olemist ja kanna laiema äärega peakatet.