Teavad märke: Rattakooli õpilased Ele Siimson ja Matthias Vist teavad hästi, kuidas tänaval liigelda. Siin pööravad nad vasakule. Videoid, mille järgi õppida, saab vaadata aadressil www.cfc.ee: F: Helin LoikRatas on laste kalleim suvine kaaslane. Kuid mänguhoos uljalt sadulasse hüpates ja poistega kummi suitsetades kipuvad põngerjad unustama, et tegu on liiklusvahendiga, mis nõuab ülimat tähelepanelikkust.

Jaan Kirsipuu rattakooli haldava spordiklubi CFC direktor Mallor Türna tõdeb, et tänavail ratastel sõitvaid lapsi vaadates pole kahjuks suurt põhjust rahuloluks — nad ei oska liikluses valitsevaid ohte õigesti hinnata. «Lapsed ei taju, kui suur ohuallikas on auto. Noor rattur arvab, et ta on liikluses võrdne, kuid paraku on õnnetuse korral auto siiski tugevam,» muretseb ta ja ütleb, et vigu tehakse teadmatusest. Näiteks võib rattur sõiduteel sõita kuni meetri kaugusel teepervest, kuid ta kipub ikka vasakule kalduma. Autojuhtidele ei saa ohuolukorras alati loota: nemad vastupidi tikuvad hoidma liiga tee äärde. «Jalgrattur võib mööduva auto õhuvoolu tõttu ka juhitavuse kaotada,» hoiatab Türna.
Rattakooli õpilased Matthias Vist (10) ja Ele Siimson (12) kinnitavad Türna sõnu, et autojuhid ei pane ratturit eriti tähele. Sellepärast on nemad valinud turvalisema tee: sõidavad peamiselt metsa all, parkides ja kõnniteel, mitte elava liiklusega tänavatel.
«Kiiver on õnneks enamasti lastel peas, aga kindlasti ei peaks häbenema ka kirevaid riideid ja helkurvesti,» rõhutab Türna. Need aitavad juhil ratturit paremini märgata. Ja tänavat ületades peab ratast ikka käe kõrval lükkama!

Juhtimisluba peab olema