Terje Heinmets: F: Aldo LuudTerje Heinmets oli äsja keskkooli lõpetanud, kui 40kraadine palavik sundis ta äkki voodisse. Arst ütles, et tegu on lihtsa gripiga. Alles teise tohtri juures selgus karm diagnoos: kahepoolne kopsupõletik ja vesi kopsus. Raske tõbi päädis liigesepõletikuga, mis aheldas naise ratastooli.

«Mis siin ikka tagantjärele tark olla. Selge on see, et esimene arst oli lihtsalt rumal,» prahvatab nüüd 42aastane Pärnus elav Terje. Kiire abi võinuks noore neiu ratastoolist päästa, aga too arst isegi ei kuulanud ta kopse. Ja kui haigusele lõpuks jaole saadi, oli juba hilja. Kopsupõletikust sai Terje mõistagi jagu, aga põlvevalu aina ägenes. Aastatega on halastamatu liigesepõletik ehk peenelt öeldes reumatoid-artriit kurnanud naise kõik liigesed. Liigesevõie lihtsalt kaob ja liiges vajub kokku,
selgitab ta.
Alguses oli ravi nõrk. «Eriti midagi ei tehtudki, anti väike hormoontabletike, põletikurohi ning valuvastane tablett ja oligi kõik,» meenutab ta. «Räägiti veel mingist baasravist, aga selle kohta kuulsin nii õudseid lugusid, et kellel langevad juuksed välja ja kes tunneb end väga halvasti. See hirmutas mind nii ära, et loobusin.»

Haigus hiilis ligi tasapisi
Valu tuli Terje juurde nii tasapisi, et alguses suhtus ta sellesse üsna muretult ja katsus valust üle olla. «Ma ei arvanud, et see haigus mu nii läbi võtab,» tõdeb ta tagantajärele.
Olukorra tõsidust mõistis ta alles peale ränka hoopi. «Kord tulin sõbranna