Damaskus: F: Silvia PärmannSüüria pealinna Damaskuse kõige põnevamat osa – vanalinna koos hiiglasliku turu, paleede ja maailma suurima mošeega – oleks sobiv nimetada iidseks, kuid ometi tuksub see moodsas rütmis.

Damaskuse müüriga piiratud vanalinn, mis ehitatud aastatel 10 000—8000 ekr (on seega vanim pidevalt asustatud linn maailmas!), on
väike, kuid selle soppide tundmaõppimiseks kulub päevi. Aastatuhanded on linna jätnud oma põnevaid jälgi ja rahvaste ning uskude paabel loob siin iga päev erilise, eksootilise ja köitva tänavapildi.
Oleks Damaskus saanud näha kaupmeeste rõõmu, kui Pariisi ilmusid esimesed turistid, näpus «Da Vinci kood», Barcelona tänavanurkadele kogunesid inimesed «Tuule varjust» järge ajades või Peterburis tiirutasid uudishimulikud «Kuritöö ja karistuse» jälgedes, oleks iidne linn lihtsalt heatahtlikult muianud. Umbes nagu vanaisa mängivaid lapselapsi vaadates. Oma kultusraamatu, mille tegevusest küll vaid osa toimub Damaskuse tänavatel, sai linn juba ammustel aegadel. Muidugi me räägime Piiblist.
Olulisim tegevuspaik Damaskuses ehk seesama Via Recta, mis Piiblis Õige tänava nime kannab, saab alguse Bab Sharkist ehk Päikeseväravast ehk Idaväravast ja suundub üsna sirgjoones läbi Madhat Basha turu Võidukaareni, et ükskord linna kunagise lääneserva juures Bab Al Jabia väravas lõppeda. Sedasi poolitab ta ka vanalinna.