Pesto alla genovese: F: PantherMedia/ScanpixKeskmisel eestlasel on üsna raske taibata, milline see õige pesto olema peab – Itaalia köögi raudvara pole meile just ülearu tuttav. Ja milline see kõige parem ikkagi on?

Enne kui testimise juurde asusime, tegime korraliku eeltöö: uurisime, mida üks pesto peab sisaldama, kuidas maitsema ja kuidas seda säilitada. Ja siis avastasime oma suureks üllatuseks, et mõni odav poepesto sisaldab seletamatutel asjaoludel kartulit! Originaalretseptis seda igal juhul kirjas pole. Saame aru küll, et kartul on odavam kui basiilik, aga ikkagi — see pole siis ju enam see!
Toidublogija Anneli Hanni ütleb, et nende peres valmistatakse pestot alati ise, just sellepärast, et poest pole nad leidnud sellist, mis maitseks.
Peale klassikalise basiilikupesto valmib tema köögis aeg-ajalt ka karulaugu- ja kurgirohupesto, maitsetega eksperimenteerib ta muulgi moel, lisades erinevaid komponente vastavalt oma soovile.
Anneli peres süüakse pestot peaasjalikult saiakõrvase ja pastalisandina, aga hästi läheb see ka ahjukana ja pannkookidega.
 Anneli tunnistab, et poepestode puhul on alati tekkinud probleem säilitamisega: kord juba avatud purgis kipub pesto õlikihist hoolimata hallitama minema. «Igal juhul soovitan pestot ise kodus teha, sest see on värskem ja valmistud just sellest, mis parasjagu meeldib,» soovitab ta.
Et kurikuulsat hallituse probleemi vältida, tuleb pestot Anneli sõnul hoida külmkapis neitsioliiviõlikihi all. Anna-Liisa Mets

Pesto alla genovese
Kogemuse ja G. Locatelli «Made in Italy» põhjal