Teooria kohe kasutusse: Loengul kuuldu tuleb kiiresti praktikas järele proovida. Nõnda ei muretsenud Piret püksipõlvede pärast ega häbenenud põlvili laskuda, kui tundus, et sellest asendist saab Karl Sanderist hea pildi.: F: Helin LoikIsadepäeva eel klõpsivad emad oma põnnidest pilte, et mõni neist issile kingiks T-särgile või tassile trükkida lasta. Aga kord tuleb foto udune, siis jälle pime, kord jääb laps poolenisti kaadrist välja.

Mis see lapse pildistamine siis ära ei ole, arvate. Uhke kaamera kaela (see peaks ju enam-vähem ise pildi valmis tegema!), linnuke objektiivist välja ja ongi foto käes! Fotograaf ja Nikon Schooli õppejõud Mardo Männimägi vaid naerab selle peale — ei tee isegi kõige popim aparaat ise pilti. Ta toob võrdluse pannkookide küpsetamisega: ei piisa ainult suhkrust, piimast, munast ja jahust, peab teadma sedagi, mida nendega pihta hakata. Samamoodi tuleb enne pildistama asumist õppida tundma oma aparaati ja modelli.
Ja üleüldse, kes tahab niisama perest-lastest albumisse pilte klõpsida, sel pole võimsa objektiiviga ning tohutu resolutsiooniga fotosid tegevat aparaati tarviski. Pühapäevapiltnikule, kelle kirg pole aasal imepisikesi putukaid-mutukaid taga ajada, vaid kes tahab lihtsalt oma lapsi pildile püüda, sobib kenasti ka tavaline seebikarp. «No muidugi kui just raha rahakotis kohutavalt ei sügele ...»
Aparaat aparaadiks. Isegi kui see on olemas, ei saa igaüks oma lapsest ilusat pilti kätte. Neid, kel soovi väikelaste fotografeerimise oskust veidi lihvida ning mõned head nipid kõrva taha panna, kutsub Mardo osalema seda teemat käsitlevale Nikon Schooli fotokoolitusele. Mis seal toimub?