Puhkus Londonis, käies erootilise krimiromaani «407 karaati» tegelaste jälgedes, on põnev ja kirev – see ei jää sugugi alla «Da Vinci koodi» Pariisi keerdkäikudele. Alustage näiteks British Museumist. Just seal, keset vanu aardeid ja ajalugu, leidis aset Vene suursaadiku kauni tütre Ksenja ja supervarga Ruslani (hüüdnimega Artist), kes oli Londonisse saadetud röövima haruldast, 407karaadist juveeli, saatuslik kohtumine.

Observatooriumi juurde 0-meridiaani vaatama jalutajad teevad peatuse ka kauni Thamesi jõe ääres ja mereväeakadeemias: F: Topfoto/ScanpixMuidu tavalise Londoni linnaosana näiv Greenwich on tähtis 1851. aasta otsuse pärast – just sealt jookseb läbi Maa 0-meridiaan, mis poolitab planeedi kaheks, idaks ja lääneks.

Greenwichi kõige tähtsam koht on kuninglik observatoorium, sest just selle teadusasutuse hoovist 0-meridiaan läbi jooksebki.
Teoreetiliselt võinuks 0-meridiaan olla ükskõik millise suure observatooriumi juures, kuid 1851. aastal pani sir George Airy selle enda meelest õigesti paika ning 1884. aastaks oli seda tunnustanud rohkem kui kaks kolmandikku merendusettevõtetest. Sama aasta oktoobris otsustati ka rahvusvahelisel meridiaanikonverentsil, et Greenwichi meridiaan on ametlikult 0-meridiaan.

Kui aga GPSiga mõõtmisi teha või Google Earthi pealt 0-meridiaani asukohta vaadata, selgub, et tulemus erineb mõnevõrra mahamärgitud kohast. GPSide süsteem arvutab positsiooni välja satelliitidelt saadud andmeid võrreldes. Kuna Maa kuju pole just lihtsate killast, oli globaalse positsioneerimissüsteemi ehitajatel võimatu panna GPSe näitama 0-meridiaani seal, kus ta maha märgitud on. Täpseim, mis nad teha suutsid, oli märkida 0-meridiaan Airy omast 102,5 meetrit itta.

Aga see ebakõla ei takista inimestel käia Greenwichi observatooriumi hoovis asuva ausamba juures end pildistamas, seistes selleks isegi järjekorras. Observatooriumis asuv muuseum neile nii väga huvi ei pakugi. Sten A. Hankewitz

Londonist leiad kõike, alates kuulsatest vaatamisväärsustest ja lõpetades maailma ägedaimate kaubanduskeskustega.: F: BullsLondonis on kõik maailma kultuurid ja rahvad sulandunud üheks kirjuks pereks. Ometi pole siin kuhugi kadunud ka ehe briti huumor, halb Inglise köök ja isegi tugevas vihmasajus südalinna parkidesse jalgpalli mängima kogunevad lapsed.

Isegi pisikese China Towni tänavatel püsib raudselt meeles, et oled Londonis – mis sellest, et nii mõnigi inimene siin sõnagi inglise keelt ei oska ja et toidupoodidest saab osta kõige ehedamat Hiina toitu. Ja see on taevalikult hea, erinevalt inglaste traditsioonilisest köögist. Teadmine, et oled Londonis, kus iga nurga taga ootab sind täiesti uus maailm, on ütlemata mõnus. Siin saate üles otsida Hiina teekaupluse, Aafrika restoranid, kuulata India muusikuid, käia Itaalia restoranides, juua iirlaste õlut, vaadata muusikale ja jalgpalli – see kokku ongi London.

Samuel Pepys istus lühikest aega ka Toweris vangikongis, süüdistatuna suures koguses kuivatatud puuvilja varastamises.: Foto: BullsPepys (1633–1703) abiellus 22aastaselt 15aastase Elisabe­thiga, kellega tavatses käia pühapäeviti St Olave’i kirikus, kus aga tema silmad rohkem kõigil noortel neidudel kui altarimaalil peatusid. Pepysele meeldis jalutada kirikuaias, kuhu pääseb praegu läbi robustse võlvkäigu, mida ehivad kolm kolpa –
sümboliseerimaks katkuaastat. Säilinud on ka munakivisillutisega Lovat Lane, ahtake tänav, mida mööda veeti katku surnuid kalmistule.
Pepys käis kirikus tihti üksinda, eriti St Dunstani kirikus Sealgi jätkus tal silmi ja käsi vaid noortele neidudele. Sättides end häbitult mõne ilusama tüdruku kõrvale, püüdis ta teda silitada ja kallistada, lubades endale muidki vabadusi. Tolleaegsed neiud ei karjatanud: «Pervert!», aga nii mõnigi otsis välja juuksenõela ja ähvardas selle agarale mehele kätte torgata.
Pepysega seotud paikadest on lisaks kirikutele tänaseks renoveeritud ja külastajatele avatud ka Trinity House, kus valmistati ette lootse, hoolitseti majakate eest ja korraldati rannavalvet – selle majaga oli Pepys kui kuningliku mereväe ametnik väga tihedalt seotud.