Itaalia: F: Margus SikkItaalia ideaalmaastikud sirgete küpresside, viinamarjapõldude ja oliivisaludega laiuvad Toscanas. Parima võimaluse eriti helde käega loodud looduse nautimiseks pakub maaturism.

Itaalia on nii mitmekülgne reisisihtpunkt, et igaüks leiab sealt midagi. Toidu- ja loodusenautlejale ning lastega peredele sobib kõige paremini maaturism Toscanas: üürid seal mõnes veini või oliiviõli tootvas talus toa ja kolad rahulikult omal käel ringi.
Nn agriturismo-tüüpi majutusi leidub igale maitsele. On nii lihtsaid kodusid kui ka tõelisi kindluslosse ja villasid, kus saab oliivipuu all helesinise basseini ääres vedeleda. Enamik agriturismo kohti üürib peavarju välja vaid mitmeks järjestikuseks ööks, aga see pole raudne reegel.
Peale rahu ja vaikuse nautimise pakuvad agriturismo’d muidki võimalusi mõnusalt aega veeta. Kokandustunnid, väikesed matkad, keeleõpe, ratsutamine, maalikursused neile, kes endas mõne kuulsa Itaalia kunstniku potentsiaali näevad, veinikoolitused jne. Seda kõike rahulikus tempos, mitte giidi taktikepi järgi ülerahvastatud linnas kellaga võidu joostes.
Agriturismo on, muuseas, väga roheline majutusviis, sest majutustingimuste loomiseks pole eraldi suuri kulutusi tehtud. Elad koos pererahvaga nende vanas ja ehedas Itaalia majas (mis püsib kuumaga ka konditsioneerita mõnusalt jahe!) ning saad nautida samasuguseid mugavusi (vannituba, bassein jms) nagu hotellis. Kertu Sikk

Toit: Koduse kokakunsti imed

Ranniku romantilisim linn on künkal kõrguv Ostuni, mille valgete majade rõdudelt ja katustelt näeb üle põldude Aadria merd, allapoole vaadates aga kitsaid tänavaid, väikeseid kohvikuid, igivanasid Vespasid ja Fiate, viigipuid, palme ja loorberipõõsaid.: F: Silvia PärmannKaardil Itaalia saapakontsa vaadates leiate suvitajate Mekast Barist lõuna poole Brindisini lookleva käänulise rannajoone, mis on täis tipitud tundmatuid romantilisi kohanimesid.

Ranniku romantilisim linn on künkal kõrguv Ostuni, mille valgete majade rõdudelt ja katustelt näeb üle põldude Aadria merd, allapoole vaadates aga kitsaid tänavaid, väikeseid kohvikuid, igivanasid Vespasid ja Fiate, viigipuid, palme ja loorberipõõsaid.
Samuti asub seal armas Rosa Marina külake, mis pole isegi paljudele kaartidele kantud, aga mis tegelikult on tõeline pärl.
Kunagi olid Rosa Marinas oliivipuude vahel mereäärsed kindlused, mille katustelt kallati Itaalia vallutamisplaane hauduvatele türklastele kaela keevat oliiviõli. Enam seda mõistagi ei tehta, kuid nüüd vallutavad suviti külakese mõni tuhat puhkavat itaallast — välismaalaste eest on kohalikud suutnud seda puhkepaika hästi saladuses hoida.
Ausalt öeldes on kogu Lõuna-Itaalia kaugete turistide jaoks suuresti avastamata, ehkki just see on Itaalia, millest kõik unistavad. Itaalia, kus ühest linnast, mis on täis valgeks lubjatud ja lillede all lookas rõdudega majasid, viivad teise samasugusesse väiksed oliivisaludega ääristatud teed. Itaalia, kus küla juustupoodides on suured kastitäied värsket mozzarella’t ning kus saab turult magusaid tomateid osta. Silvia Pärmann

Toit: Foccacio

Nädalavahetusel kohtab Torino tänavanurkadel rohkesti moosekante, kes meelelahutust pakuvad: F: ErakoguTorino on eestlastele tuntud pigem talviste suusareiside sihtpunktina ja 2006. aasta olümpiamängude toimumispaigana, kuid Alpide pealinn on põnev ka suvel.

Kui paljud meist teavad, et kuni 1964. aastani oli Itaalia kuningriik. Kindlasti tasub aega varuda nüüd muuseumitena avatud kunagiste kuningaresidentside Palazzo Reale ja Palazzo Madama külastamiseks, mille tornist avaneb suurepärane vaade linna peaväljakule.

Peale paleede pakuvad kuumakartlikele turistidele suvel Torinos varju võlvkaartealused käigud, mida linnaväljakute ääres on kokku lausa 18 kilomeetrit. Ühe sellise piazza ääres võiks end torinolase kombel vilusse istuma sättida, tassikese kohvi juua ning inimesi vaadata.

Kui aega on natuke rohkem ja kuumus tõesti kimbutab, võiks sõita trammiga linna kohal kõrguvale künkale. Seal asub Superga katedraal, kuhu on maetud nii Savoy hertsogeid kui ka Sardiinia kuningaid. Katedraali tipust avaneb ahhetamapanev vaade linnale Alpide lumiste tippude taustal.
Loomulikult ei saa mainimata jätta, et Torinos asub Itaalia suurim autotööstus Fiat. 1899. aastal asutatud Fiat annab tänaseni tööd tuhandetele torinolastele. Ette broneerides on huvilistel võimalik külastada nende Torino eeslinnas asuvat ülisuurt vabrikut. Brett Orloff

Toit: Šokolaad
Torino on tahke šokolaadi sünnipaik. Just seal pani üks tark Doret’-nimeline mees 18. sajandil kokku masina, millega esmakordselt hakati tegema tahket šokolaadi. Maitsva šokolaadi poolest on linn tuntud tänaseni. Kohalikud soovitavad proovida Gianduiotto-nimelist maiuspala.

Enim turiste voolab Veneziasse karnevaliks, kuid ka muul ajal on kanalite servad nende ilu imetlevaid külastajaid paksult täis: F: BullsVenezias kajavad sammud tänavakividel eriliselt, haihtudes järsku kõrgete müüride vahele. Eriline on linna lõhngi: segu kalasupist, kanalite veest ja gondlite kinnituspostidest.

Venezia, saartel asuv linn, sadam ja Itaalia mereväebaas, on arvudes võimas: elanikke umbes 80 000, kanaleid 150, sildu 400, pikim kanal 3800 meetrit pikk ja 70 meetrit lai! Sillad, paleed ja kirikud on nii suurejoonelised, et tahaks hüüda: kaunis hetk, peatu! Tahaks rohkem teada linna kaunite sildade ajaloost. Näiteks Ponte del Sospiri ehk Ohete sild, mis ühendas Džoodžide paleed kurikuulsa vanglaga, ei saanud nime igatsedes kuu poole vaatavate armunute ohete, vaid hoopis seda ületavate vangide ägamise järgi. Taolisi lugusid on Venezias küll ja veel. Ponte di Rialto, algselt puusild, ühendab kaht linnaosa. Rialto ümbrusesse asusid esimesed elanikud, kunagised põgenikud maismaalt, kasutades ära kõrgemat ja kindlamat pinda, kuhu üleujutused nii kergesti ei ulatunud. Veel nüüdki on silla juures juur- ja puuvilja- ning kalaturg, palju poode, butiike ja restorane. Seda tasub kindlasti külastada, rääkimata linna keskpunktist, imelisest Püha Markuse väljakust. Muinasjutulinna külastajatele on peaaegu kohustuslik ka üks korralik gondlisõit. Paraku on see üsna kallis lõbu – 50 minutit maksab umbes 930 krooni. Õnneks saab «gondli-tunnet» kogeda ka üsna sarnaste traghetto’dega, mis kurseerivad üle Suure Kanali. See sõit maksab pisut vähem, umbes 600 krooni.

Firenze majakeste vahel jalutades näed igal sammul midagi vaatamisväärset.: F: BullsFirenze, Itaalia kunstipealinn, on täis aardeid, millest räägivad kõik kunstiraamatud. Ühekorraga saad külastada Dante sünnilinna ja oma silmaga ära näha Michelangelo «Davidi» – Firenze kunstijuveelid ootavad sind.

Firenzet oleks mõistlik külastada kevadel või sügisel, sest suvel valitseb seal põrgukuumus ning turistide üleküllus. Firenze arvukate kunstiaarete nägemiseks peab varuma aega ja kannatust. Linnakeskus ei ole kuigi suur ja kaardi abil on seal orienteeruda lihtne, kuid kuulsa Uffizi galerii ja Academia muuseumi piletisabad on väga pikad, turismihooaja tippaegadel peab seal ootama kuni viis tundi! Kavalamad turistid broneerivad piletid ette, et neist sabadest mööda pääseda. Lisaks kuulsatele muuseumitele iseloomustab Firenze panoraami kirikukuplite rohkus. Kindlasti võtab kõiki ahhetama Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore, mille autor on kuulus arhitekt ja skulptor Brunelleschi. Ent teisedki arhitektuurimälestised panevad kotist jalamaid fotoaparaati otsima. Kui turismiobjekte pidi orienteerumisest kõrini saab, võiks aega kulutada Firenze kuulsates nahabutiikides. Sealt võib stiilseid ja aegumatuid nahktooteid leida väga soodsa hinnaga!