Brighton: F: AP/ScanpixNeile, kes Londoni meeletust tempost lugu ei pea, on vanal heal Inglismaal puhkamiseks ja pidutsemiseks parim koht mereäärne Brighton.

Brightoni tänavad hakkavad täituma inimestega ja kivised rannad suvitajatega juba varakevadel — see Inglismaa lõunaranniku linn on inglaste ja eriti londonlaste konkurentsitu meelis-puhkusepaik. Seal ringi uudistades võib teile vabalt vastu jalutada Briti superstaarisaate kuulsaim kohtunik Simon Cowel — tema ema elab Brightonis — või üle maailma tuntud kokk Jamie Oliver, kes parajasti on külastamas oma kohalikku restorani.
Brighton on mitmes mõttes jalust­rabav linn. Mööda kivist randa lookleb kilomeetrite viisi luksuslik promenaad, mida ühelt poolt ääristab meri, teiselt poolt uhkete Inglise stiilis majade rivi. Taamal hakkab silma hiiglaslik, mitmesaja meetri kaugusele merre ulatuv Brighton Pieri kai. Sellele astumise hetkest on tunne, nagu oleksite sattunud mini Las Vegasesse — kogu kai on täis kõikvõimalikke mänguautomaate.
Põigates promenaadilt kitsastele, kuid hubastele linnatänavatele, leiate end tõelisest gurmeemekast. Igal tänaval on vähemalt paarkümmend restorani! Korrutage see arv umbes poolesaja promenaadi lähedusse jääva tänavaga ning te mõistate — te võite süüa absoluutselt kõike, mida hing ihaldab, alustades pitsadest ja kodustest praadidest ning lõpetades juba mainitud Jamie Oliveri kalli kätetööga.
Kui aga soovite oma kallimale tõeliselt muljet avaldada, siis viige ta Brigh­toni jahisadamasse, kus asuvad kõige peenemad restoranid ja luksuslikumad ööklubid. Auto parkimise probleemi nende ees ei ole, sest sealse klientuuri populaarseim sõiduvahend on jaht või kaater. Neid võitegi sadamas jalutades imetlema jääda.

Wales: F: Sten A. HankewitzKes arvab, et kogu Suur­britannia saarel räägitakse ainult inglise keelt, veendub hoopis muus, kui ületab Inglismaa ja Walesi mõttelise piiri ning avastab, et
üha enam inimesi tema ümber kõneleb kummalise kõlaga kõmri keelt.

Ei maksa siiski heituda — turist saab igal pool hakkama ka inglise keelega ning Wales oma vanade losside ja kauni loodusega on igal juhul külastamist väärt.
Walesi pealinn Cardiff on kompositsioon vanast ja uuest: linna keskust ehib iidne kindlus, sellest veidi eemal pesitseb moodne Millennium Stadium, kus peale spordiürituste korraldatakse ka kontserte ja muid lõbustusüritusi.
Cardiffi ümbrus on täis losse (ja nende varemeid), mis Inglise kuningakoda on eri aegadel ehitanud, näiteks Caerphilly kindlus. Põhja pool asub Brecon Beaconsi nimeline looduspark, kus looduse nautijaid ootavad mõnesajameetrised mäehakatised ja matkarajad.
Põhja-Walesis asub piirkonna kõrgeim mäetipp Snowdon, mille ümber laiub Snowdonia looduspark. Mäe tippu viib teerada, mida mööda võib mõnusa jalgsimatka mägises jaheduses ette võtta ka päris algaja mägironija. Aega võtab see teekond edasi-tagasi umbes 7—8 tundi. NB! Pen-y-Bassis, kus asub Snowdoni nii-öelda maapealne baas, pole tihti parkimiskohti, mistõttu tuleb auto jätta kaugemale ja Pen-y-Bassi kas jalutada või bussiga sõita.
Kindlasti tasub ära käia Itaalia stiilis renessanslikus külas Portmeirionis, kus 1960. lõpuaastatel filmiti ilmselt maailma kõige paremat ja mõtlemapanevamat seriaali «The Prisoner». Külla sisenemiseks tuleb küll lunastada mõnenaelane pilet, aga koht on seda väärt.
Sten A. Hankewitz

Toit: Rammus ühepajatoit

Falmouthis asub väikesele poolsaarele ehitatud Henry VIII aegne kindlus Pendennis Castle, mis on alati olnud tähtis sõjaline rajatis.: F: ErakoguInglismaa maismaa läänepoolseimat osa Cornwalli kutsutakse auga metsikuks lääneks – kuigi seal pole püsse paugutavaid kauboisid, on seal puutumatu loodus, Atlandi ookeani võimsad lained, väikesed põlluteed ja ilusad külakesed.

Need külad Cornwallis pole mingid tüüpilised Inglise külakesed — sel piirkonnal on oma hõng, mis erineb Londoni ümbrusest ja üldse kogu Kagu-Inglismaast. Kusjuures, Cornwalli inimesed on oma eripära üle uhked. Kuigi korni keel on välja surnud, armastavad kõik lehvitada oma musti valge ristikesega rahvuslippe ja kinnitada, et nad ei tahaks elada kuskil mujal kui armsas Cornwallis.
Nagu juba mainitud, on seal kandis nautida nii ajalugu kui loodust. Falmouthis asub väikesele poolsaarele ehitatud Henry VIII aegne kindlus Pendennis Castle, mis on alati olnud tähtis sõjaline rajatis. Viimati kasutati seda Teise maailmasõja ajal. Sõjandushuvilised peavad seal kindlasti ära käima, sest igast kivist kindluses õhkub ajalugu.

Igas tudengilinnas on omamoodi fiiling, kuid üks on kindel – see on ülimõnus. Jalutad kitsastel tänavatel ja lihtsalt naudid ümbritsevat melu: F: Henrik RoonemaaLondon on eestlastele juba tuntud sihtkoht, kuid vähesed on ringi vaadanud ka mujal Suurbritannias. Ehkki kuulus ülikoolilinn on Londonist vaid tunnise rongisõidu kaugusel, näeb seal hoopis teistsugust Inglismaad.

Kui London on maailmalinn ja metropol, siis Cambridge jätab, hoolimata oma kuulsast nimest, üsna vaikse väikelinna mulje. Elanikke on seal 100 000 ehk sama palju kui Tartus, tänavaid katkematu rivina ääristavad majad on madalad ja autodega ummikute tekitamise asemel sahistavad kohalikud ringi hoopis jalgrattaga.
Cambridge’i teeb võluvaks samasugune ülikoolilinna vaikne aura, mis meeldib paljudele Tartu külalistele. Kui ikka linlastest viiendik on tudengid, siis on see näha ka kohvikutes, restoranides ning isegi poodides. Suurte ja kallite kaubamajakettide asemel teevad Cambridge’i elanikud oma sisseostud väikestes hipipoodides ja lugematutes pisikestes ärides, millest üks müüb veini, teine puuvilju, kolmas leiba-saia, neljas liha jne.

Linna suurim vaatamisväärsus on mõistagi maailmakuulus ülikool, täpsemalt selle erinevate kolledžite hooned, mis kesklinnas kenasti kobaras koos. Kolledžid on teatud osas ka turistidele avatud, nii et tänavalt võib hoovi sisse astuda, jälgida asjalikult tõttavaid tudengeid ja professoreid ning siis oma jalutuskäiku jätkata.
Kui väljas pole väga märg ja mudane, tasub minna jalutama piki Cami jõge, teha tunni-paarine retk naaberkülasse, juua pubis üks Guinness ja sõita rongiga tagasi.
Cambridge on nii väike linn, et nädalateks seal tegevust ei jagu, aga päeva-paarine reis sinna kas või Londoni kärast eemalesaamiseks tasub kindlasti ette võtta. Henrik Roonemaa

Lancasteri tänase näo on kujundanud meri, mis annab head toitu, ja vaimustavad ajaloolised vaatamisväärsused, mis peibutavad turiste: F: BullsVärvika ajalooga pisikesele Lancasteri linnale Inglismaal on andnud oma näo tihedad suhted Inglise kuningliku perega ning kuulus Lancasteri kindlus. Sel linnal lasub sünguse vari – olete jõudnud Poodute Linna.

Lancasteri suurim vaatamisväärsus ehk samanimeline kindlus pärineb 11. sajandist, mil kunagise Rooma kindluse varemetele ehitati kindlusvangla. Alguses oli see nagu kindlus ikka, ent 1612. aastast, mil seal toimus nn Pendle’i nõidade kurikuulus protsess, lasub sel sünge maine.
Tol pimedal ajal korraldati kogu Inglismaal palju nõiaprotsesse, aga Lancasteri juhtum oli erandlik. Väidetavalt elanud Pendle Hillis pere, kelle liikmetest süüdistati nõidumises 12. Vaid üks neist mõisteti õigeks, ülejäänud määrati kohutavat surma. Ei iial enne ega pärast seda ole nõidadena tuleriidale saadetud nii palju ühe pere liikmeid. Takkapihta poodi seal ka muudes kuritegudes süüdimõistetuid rohkem kui kusagil mujal Inglismaal – niisiis on nimetus Poodute Linn üsna loogiline.