Lapimaa: F: Karin TuverkPraeguse palavaga tundub reis Lapimaale sõna otseses mõttes kui sõõm värsket õhku. Laplasedki tunnevad kuue pimeda kuu järel oma suvest siirast rõõmu, kuigi õhutemperatuur küündib vaid 20 soojakraadini.

Suvi Lapimaal tähendab valgeid öid, rikkumata loodust, kristallselgeid järvekesi, imelisi vaateid mägedele ja metsadele ning kuhjaga vabadust ja ruumi kõike seda nautida. Matkaja, kes on keset palavat juunit sattunud populaar-sesse talispordi kuurortti Levisse, võib tundide kaupa kõndida mööda nõlvu, välju ja metsasalusid, ühtegi teist inimest kohtamata. Milline rahu ja vaikus — kõik, mida ühelt puhkuselt vaja!
Siiski-siiski, suvine Lapimaa on kogumas populaarsust ja mitte ainult sääsetapuvõistluste ajal. Talvel igavate lumeväljadena paistvad väljad osutuvad suvel populaarseteks golfiväljakuteks ning suusanõlvadest kihutavad alla hulljulged jalgratturid.
Kõige ilusam aeg on Lapimaal aga alles ees. Ruska ehk laplaste sügis ei tähenda vaid värvilisi puulehti, nagu meie oleme harjunud oma talveootuses nägema. Ei, seal värvub septembri alguses puna-kollasekirjuks kogu maa. See on aeg, kui Lapimaale suunduvad nii loodusfotograafid kui ka lihtsalt loodusehuvilised ning nagu ükskõik mis muul aastaajal — sportlased. Septembri alguses toimub ilmselt üks maailma ilusamaid jooksumaratone, mille start antakse sel aastal 11. septembril. Karin Tuverk

Toit: Murakamoos
Gurmaanid peaksid hakkama Lapimaa reisi planeerima just praegu, et suve lõpuks, murakate valmimise ajaks kohal olla. Murakamoos Lapi juustuga on kindlasti kohale sõitmist väärt!

Jook: Levi Summiti kohvik

Lapimaa: F: Silvia PärmannSoomes Lapimaa lõuna­osas Sallas on kaunimad talvepäevad alles ees. Veel mai alguses saab seal kelgukoertega ringi kihutada!

Koerarakendiga mööda metsa sõitma pääseb koos giidiga ja ehkki pärast väljastatakse kõigile matka edukalt lõpetanutele koerarakendi juhiluba, ei maksa sellest lasta tekkida illusioonil, et suudad koeri kuidagigi kontrollida. Ühe rakendiga saab sõita kahekesi: üks seisab ja juhib (loe: pidurdab vajadusel) ning teine istub kelgul. Kuus koera kelgu ees võtavad üles autoga täiesti võrreldava kiiruse ega tundu iial väsivat! Iga paari tunni tagant tehtava peatuse ajal saavad reisijad kohad vahetada.
Teelt eksimist tundmatus metsas ei maksa karta: sügavasse lumme on ette sõidetud kümneid kilomeetreid matkaradu ning koerad vabatahtlikult neist kõrvale ei kaldu, et mitte oma elu kohevas lumes kordi raskemaks muuta. Matkajate rivi ees ja lõpus sõidavad alati kogenud «piloodid».
Ehkki soovi korral saab sõita ka vaid tunnikese, on märtsis-aprillis kaunite päikeseliste ilmadega kindlasti lõbusam terveks päevaks metsa minna. Õhtuks on varbad külmast kanged, aga põsed roosatavad päikesest.
Külma eest saab õhtul pakku pugeda sauna ja sealt omakorda kuumuse eest sukelduda lumme. Või siis lähed ja tantsid varbad uuesti soojaks — kõige rajumad karaokeõhtud on esmaspäeva õhtuti Sallas Papana Pubis. Papana, muuseas, tähendab saami keeles põhjapõdra väljaheidet ja vähemalt esimesel õhtul on Papanasse sattunud külaliste seas pikk ja põhjalik vestlus põhjapõdra s***a teemal täiesti vältimatu. Ajal, mil Eestis hakkavad kõik juba vaikselt jaaniusside otsimisele mõtlema, võib Papana pubist öösse astudes näha talvises Lapimaa taevas virmalisi sähvimas. Silvia Pärmann

Toit: Lapi burger

Rovaniemi: F: StellaPictures/ScanpixSuvises Rovaniemis ei laiu vaikus ja kõnniteede ääres ei näe magusasti
magavaid päkapikke – elu keeb täistuuridel.

Rovaniemi kesklinnas püütakse isegi südasuvel talve meelde tuletada. Näiteks kuhjatakse linnatänavale kunstlund, et korraldada väikeste laste suusa­võistlusi. Kuulsat sõitu husky-koertega saab samuti teha aasta läbi, ainult et lumevaesel ajal veavad toredad koerad saani asemel vankrit. Ent see pole kaugeltki vähem lõbus!
Muidugi saab külastada põneva arhitektuuriga valgusküllast Arktikumi muuseumi, mis annab parima ülevaate Lapimaa loodusest, ajaloost, saamide kommetest ja Arktikast.
Kindlasti tasub nüüd sõita ka Rova­niemist välja. Sealt vaid kümne kilomeetri kaugusele jääb Euroopa ainus ametüstikaevandus.
Seda on mõistlik külastada just praegu, kui lund maas pole, sest kaevandus asub mäe otsas ja treppidest ülesminek on kõval maapinnal poole lihtsam kui talvel lumes sumbates.
Tippu jõudnud, saab imetleda ümberringi laiuvat Luosto kaunist loodust ja igaüks toksida endale kirkaga kaasa päris oma ametüstitükikese.
Rovaniemist 70 kilomeetri kaugusel asuvas Ranua loomaaias on suviti ärevil karud, jääkarudest, põhjapõtradest, kitsedest, öökullidest ja kotkastest rääkimata. See on ehtne Soome loodus! Viia Iital

Toit ja jook: Kodukali ja hillanhillo
Suvel täiendavad Rovaniemi restoranid-kohvikud menüüd kodukaljaga, mis on alkoholi­vaba ja väga maitsev. Toitudest ei puudu iial põhjapõdra- ja lõhepraad, olgu aastaaeg milline tahes. Tõeline delikatess on ahjujuust murakamoosiga. Sealkandis on murakal nimeks hilla ja moosil hillo – seega otsi menüüst hillanhillot.

Elamus: Päkapikud keset suve

Lapimaal saab talve nautida nii väike kui suur – kõige tillemad lustivad kelgutades, suuremad koerte- või põhjapõtradega rallitades!: F: AFP/ScanpixLapimaal jätkub lund mai alguseni ja 800 kilomeetrit ideaalses korras lumesaaniteid meelitavad sinna talvefänne isegi siis, kui meil juba lilled õitsevad.

Võrratult põnev lumesaanisõit ei nõua mingisugust eelnevat kogemust ega suuri oskusi. B-kategooria juhiload peaksid aga siiski taskus olema – tõestuseks, et rallitajal on liikluse üldpõhimõtted selged.
Esimene katse tasuks teha mõnes matkaseltskonnas ja giidiga ning kellegagi, kes varem saaniga sõitnud. Ehkki iseenesest on saani juhtida kerge – jäta meelde, kus on gaas, pidur ja tagurpidikäik, kulub pisut õpetust marjaks ära.

Kui kindlustunne juba käes, võid iga kell igalt tänavanurgalt lumemobiili rentida. Sest sajad kilomeetrid head talveteed ning vaimustavad vaated ootavad sind ees.
Kui mootorsaanid natuke kõhedust tekitavad, võid ringi kihutada hoopis põhjapõdra- ja koerarakendiga – seda tasuks mõistagi teha koos giidiga. Tõtt-öelda, ärge mitte üritagegi neid loomi ise juhtida. Uskuge, te jääte hätta! Katrin Truverk

Söök: Inari järve kala
Kalarohke Inari järv toidab kohalikke ja külalisi ka talvel – jää on kalamehi nii paksult täis, et lausa mustab! Koorene kalasupp on Lapimaa tuntuim roog, aga kala ka küpsetatakse ja praetakse – kõike tasub proovida, sest laplased on nende toitude alal tõelised spetsialistid.

Jook: Kohv
Soomlased on konkurentsitult kõige suurem kohvijooja rahvas maailmas. Mõistatuseks jääbki, mida nad enne selle joogi Euroopasse jõudmist jõid. Kohvi pakutakse igal pool ning kaneelisai käib selle kõrvale raudkindlalt.

Seda pilti vaadates pole imestada, et kõik suusaspordihuvilised Levit maapealseks paradiisiks peavad.: F: Silvia PärmannLapimaa südatalve valgustavad tähed ja täiskuu, valge lumi ja tulekuma akendes, virmalised ja viis tundi päikest.

Lumme mattunud Levi külas ehk Lapimaa ühes mõnusamas talispordikeskuses annavad valgusele oma panuse ka tuledesäras suusanõlvad, mida mööda tuhiseb paarikümnest miinuskraadist hoolimata hommikul kella kümnest õhtul kaheksani alla hordide kaupa suusatajaid ja laudureid. Paar korda talve jooksul ka alla 30 külmakraadi kukkuv õhutemperatuur garanteerib, et lumepuuduse üle ei saa seal kurta vähemalt pool aastat – novembrist maini.
800 kilomeetrit väga heas korras ja hästi tähistatud mootorsaaniteid teevad Levi ümbrusest saanimeeste paradiisi. Perhesafarite mootorsaanimatkade giid Matti õpetab asja kiiresti selgeks ka kõige tehnikavõõramale inimesele: saanil on pidur ja gaas ning sõidu ajal tasuks kindlalt istmel püsida.

Kui ilm vähegi lubab – ohutuse mõttes on parem, kui kraadiklaas ei näita alla miinus 30 kraadi – pakitakse safarile minejad soojalt sisse ja tuhisetakse siis üle lume vastu maailma kõige ilusamale ja kargemale päikeseloojangule.
Suusa- või saanipuhkuse sildi all sõidavad Põhja-Soome ka maitsekütid. Levis võib julgelt sisse astuda igasse restorani, sest kõigis neis täitub laud hõrkude lapi roogadega. Põhjapõder sajal erineval moel, Inari järvest püütud kalad (supis, suitsutatult, ahjus küpsetatult!), hautatud juurviljad meega, lapi juust murakamoosiga – lumes mütates kaotatud kaloreid tagasi süüa on puhas rõõm. Silvia Pärmann