Leia pildilt seitse inimest: Õpetaja Kaidi Udris ja beebiootel tantsijad: F: Helin LoikKõhutantsu juured pole võrgutamiskunstis, nagu tänapäeval ekslikult arvatakse, vaid hoopis naiste viljakusrituaalides: eksootiline idamaine tants aitab naisel ette valmistuda sünnituseks!

Idamaise kõhutantsu seost viljakusrituaalidega kinnitavad tänaseni säilinud tavad Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.

Kõrberahvaste naistel on kombeks seista sünnitaja ümber ringis ja matkida puusapiirkonna liigutusi, mida sünnitaja peaks lõdvestumiseks tegema – lapsed aidatakse ilmale «tantsides».
Aga see idamaine tants on tunnustatud liikumisviis ka Lääne-Euroopa rasedusmeditsiinis, väidab sel teemal uurimustöö kirjutanud õpetaja Kaidi Udris.

Elastsed kõhulihased on head
Kõhutantsu paljud elemendid treenivad naisel neidsamu lihasgruppe, mida ka rasedate jooga- ja füsioteraapia tundides tehtavad harjutused. Selle tantsu ajalooline eesmärk pole keha vormi ajada – unelmate six-pack’i ja rasvapõletust see ei taga! –, vaid naist sünnituseks ette valmistada: sel moel saab nn pehmed, hästi elastsed kõhulihased ja tugevad vaagnapõhjalihased. Just selliselt treenitud keha on naisel lapse ilmaletoomiseks vaja.
Selleks tehakse kõhutantsutrennis harjutusi, mis mõjuvad nii emale kui lapsele rahustavalt ning aitavad lootel mugavama asendi võtta.

Sünnitus läheb lihtsamalt
Enamik idamaise tantsuga tegelenuid suudavad tantsuliigutustega sünnitusvalusid leevendada, kontraktsioonide ajal vaistlikult valu vähendavaid asendeid võtta ja  kergendust toovaid liikumisi rakendada. Nad lihtsalt teavad ja tunnetavad oma vaagnapiirkonda ja seda ümbritsevaid lihaseid niivõrd hästi. Kertu Sikk

Mida rasedate kõhutantsutunnis tehakse?