|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Värske kartuli salat sinepi-meekastmes: F: Aldo Luud1. Värske kartuli salat sinepi-meekastmes
Valmistamise aeg 30 minutit
Kui eelmisest päevast pole keedetud kartuleid järele jäänud, siis pane kõigepealt kartulid keema. Samal ajal lõika pestud kurk ratasteks või poolratasteks ja viiluta punane sibul peenikesteks ribadeks. Kalla kurk ja sibul suuremasse kaussi ning lisa neile singikuubikud. Kui kartulid on valmis, jahuta need kergelt, lõika suuremad mugulad väiksemaks (väikesed jäta terveks) ja lisa muudele komponentidele. Kalla peale sinepi- ja meekaste ning sega salat ettevaatlikult tõstes läbi.
2. Broileri-pastavorm virsikutega
Valmistamise aeg 45 minutit
Värviline kalaroog: F: Aldo Luud1. Värviline kalaroog
Valmistamise aeg 60 minutit
Lõika kalafilee väiksemateks tükkideks ja lao õliga määritud ahjuvormi. Maitsesta sidrunipipra ja soolaga (pigem vähem kui rohkem) ning puista peale värsket hakitud tilli.
Sega kurgisalatisse tükeldatud paprika ja kohvikoor ning kalla kalale. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 45–50 minutit. Serveeri kartulite ja värske salatiga.
2. Suvesupp pestoga
Valmistamise aeg 30 minutit
Pese, puhasta ja tükelda kõik köögiviljad. Kalla potipõhja sortsuke toiduõli ning prae porgand kergelt läbi. Lisa sibul, prae veel ja vala peale vesi. Puista sisse kartulitükid ja kapsaõisikud ning lase madalal kuumusel podiseda, kuni porgand ja kartul on pehmed. Lisa väiksemaks rebitud hapuoblikalehed, värsked herned ning maitsesta muskaatpähkli, soola ja suhkruga. Sega sisse kohvikoor ja pesto. Lase supp keema ning kontrolli maitset. Serveerimisel puista peale hakitud rohelist sibulat.
Retseptid: Tiina Trolla
Serveerimisnõud: www.livest.ee
Mozzarella-tomatisalat pestoga: F: Aldo Luud1. Mozzarella-tomatisalat pestoga
Valmistamise aeg 20 minutit
Viiluta tomatid ja mozzarella ning lao vaheldumisi taldrikule. Mõõda pesto tassi ja sega juurde oliiviõli. Tõsta kastet tomatitele ning juustule. Peale pane basiilikulehti. Serveeri kohe.
VIHJE! Lisa kihtide vahele paprikat või marineeritud pärlsibulaid!
2. Vürtsikas kanasupp
Valmistamise aeg 45 minutit
Kuumuta potipõhjas toiduõli ja prae kuubikuteks lõigatud kanafilee kergelt üle. Maitsesta kurkumiga. Küpsemise lõpupoole lisa tükeldatud porgandid, sibul, küüslauk ja riivitud ingver. Kuumuta, kuni köögiviljad on pehmemad, kuid veel ei pruunistu. Vala peale vesi ning lase madalal kuumusel 7–8 minutit podiseda. Samal ajal koori kartulid, lõika kuubikuteks ja lisa supile. Keeda veel 10–15 minutit, kuni kartulid on valmis. Maitsesta soola ja vähese suhkruga. Serveerimisel puista peale rohelist sibulat ja tilli. Serveeri kuumalt.
3. Suvikõrvitsavorm
Valmistamise aeg 60 minutit
Tammelehesalat: F: Helin LoikIlmselt on nii mõnelegi algajale kokkajale tuttav tunne, et tahaks väga osta värsket salatikraami, aga ei tea, milline peen leht millise roa sisse sobib.
Keskpärases köögis kipub rohelise lehtsalati saatuseks olema hapukoore sisse uputamine ja kartulipudru kõrvale serveerimine. Mõte salatit sooja toidu sisse pista tundub ikka veel võõras. Aga proovida tasub igal juhul, sest pealtnäha maltsataoline salat võib endas peita väga üllatavaid maitseelamusi!
Nami-Nami kokandusportaali eestvedaja Pille Petersoo soovitab neil, kel pole võimalust oma aialapil salateid kasvatada, kiigata marketite asemel turgudele. «Näiteks Tallinna keskturul on Uus-Kongo talu müügiletis väga korralik salativalik,» juhatab ta teed. Kojutoodud salat tuleks toiduks tarvitada kohe. Kui seda teha ei saa, siis tõsta salat külmkappi köögiviljasahtlisse — seal peaks ta paar päeva kenasti vastu pidama.
Kartulisalat: F: Aldo Luud1. Kartulisalat
Valmistamise aeg 20 minutit
Puhasta värsked kartulid ja keeda vähese soolaga maitsestatud vees pehmeks. Kurna kartulid ja lase külma veega üle, et nad kiiremini jahtuksid. Kalla kaussi ja lase veel jahtuda. Seni sega hapukoorest ja majoneesist kaste ning maitsesta soola, pipra ja paprikapulbriga. Kalla kaste kartulitele.
Pese rohelised sibulad puhtaks. Lõika nende valge osa viltuselt 1 cm pikkusteks juppideks ja puista kartulitele. Haki sibula roheline osa ja puista kõige peale, lisa ka natuke paprikapulbrit.
2. Rukkipasta singiga
Valmistamise aeg 30 minutit
Treenerid Monica Lauri (vasakul) ja Katrin Pärt soovitavad treeninguid alustada pigem spordiklubis, kuna treeneri abiga saavad harjutused õigesti sooritatud ning nõnda on enesele liigategemise oht miinimumini viidud.: F: Helin LoikViimasel ajal viskavad naised kõikjal Eestis end põrandale pikali, et internetis ülipopi kaheksaminutilise treeningkava järgi oma kõhulihased trimmi ajada. Kas saab sel moel endale tõesti uskumatu sixpack’i või hoopis seljavalu?
Harjutusi on kõnealuses kavas kaheksa. Igaüht tuleb sooritada 30 korda ning iga seeria vahele jätta 30 sekundit hingetõmbeaega. Kokku tähendabki see umbes kaheksat minutit intensiivset kõhupingutust, mis sobib absoluutselt kõigile (vähemasti selle trenni kokku panijate arvates).
Mis tunne on selle kava järgi võimelda ja kas see ka mõjub, uurisime Arigato spordiklubi peatreenerilt Monica Laurilt ja klubi personaaltreenerilt Katrin Pärtilt.
Et nii Monica kui Katrin on äärmiselt heas vormis, ei võta kaheksaminutiline treening neid kumbagi võhmale. Viskavad end matile pikali, jälgivad silmanurgast ekraanil harjutusi ette näitavat joonistatud musklimeest (kollastes retuusides!) ja pingutavad tema eeskujul lihaseid. Ehkki vahepeal on Monica ja Katrini nägudest näha, et väga rahul nad trenniga ei ole, läheb lehe jaoks piltide tegemine ludinal ning naeru saatel, mitte ähkides-puhkides ja näost veretavana.
Plussid ja miinused
Lõpuks matile liikumatult lebama jäädes, nendivad naised siiski, et kava oli täitsa tõhus. Aga seda eelkõige harjutuskordade tõttu — kui iga harjutust ikka 30 korda teha, küll siis ka kõhulihased tugevaks saavad. Samas hoiatab Monica, et algajale käib selline korduste arv tõenäoliselt üle jõu, aga et sama tõenäoliselt ei taha keegi alla anda, võidakse endale liiga teha.
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Katrin Siska on mures, et number kuus jälitab teda. Kahel viimasel töökohal, linnavalituses ja kultuurimajas, on tema kabineti numbris olnud kuus sees.
