Naisteleht

retseptid

Kolm argirooga

23. aprill 2010 - 10:35
Lisas naisteleht

Värske salat rukola, beebispinati ja paprikaga: F: Aldo LuudVärske salat rukola, beebispinati ja paprikaga: F: Aldo Luud1. Värske salat rukola, beebispinati ja paprikaga
Valmistamise aeg 20 minutit

  • 100 g beebispinatit
  • 100 g rukolat
  • 2 paprikat
  • 100 g mozzarella’t 
  • 50 g Parmesani või muud tugevamaitselist juustu
  • 2–3 spl toiduõli
  • 2 spl sidrunimahla
  • soola, suhkrut
  • värskelt jahvatatud musta pipart

Pese, nõruta ja tõsta spinat ning rukola suuremasse kaussi. Lisa tükeldatud paprika ja mozzarella. Pigista peale natuke sidrunimahla, lisa sortsuke toiduõli (sobib ka maitsestatud oliiviõli), soola, suhkrut ja sega kahe supilusikaga tõstes ettevaatlikult läbi.
Tõsta iga sööja taldrikule ports salatit, puista peale riivitud Parmesani juustu ja musta pipart ning serveeri kohe!

2. Hiina kapsa pada
Valmistamise aeg 40 minutit

  • 800 g hiina kapsast
  • 1 porgand
  • 1 väiksem porrulauk 
  • 1 punane paprika
  • 350–400 g segahakkliha
  • 2–3 spl toiduõli
  • 3–4 dl vett
  • 1 tl tüümiani
  • musta pipart
  • soola

Lõika hiina kapsas peenikesteks ribadeks, riivi porgand (võib samuti lõigata peenikesteks ribadeks), tükelda porrulauk ja paprika. Prae hakkliha poti põhjas kergelt läbi, maitsesta soola, tüümiani ja soovi korral musta pipraga. Lisa kõik köögiviljad ja kuumuta. Vala peale vesi, kata pott kaanega ja hauta umbes 15 minutit või kuni köögiviljad on pehmed. Serveeri iseseisva roana.
VIHJE! Pane roa sisse ka riisi.

3. Broileripirukas juustuga
Valmistamise aeg 60 minutit


Kolm argirooga

16. aprill 2010 - 8:45
Lisas naisteleht

Kartulipuder hakkliha ja selleriga: F: Aldo LuudKartulipuder hakkliha ja selleriga: F: Aldo Luud1. Kartulipuder hakkliha ja selleriga
Valmistamise aeg 60 minutit

  • 800–900 g kartulipüreed (eriti hea, kui eelmisest päevast on üle jäänud!)
  • 3–4 lehtsellerivart
  • 300 g hakkliha
  • 2–3 spl toiduõli
  • 1–2 sibulat
  • 1 tl musta pipart
  • 3 spl magusat tšillikastet
  • 150 g riivitud juustu

Prae hakkliha korralikult läbi. Lisa hakitud sibul ja seller. Kuumuta ja lisa magus tšillikaste, maitsesta soola ja musta pipraga. Määri ahjuvorm rasvainega ja pane pool pudrust vormi. Keskele kalla hakklihasegu ja selle peale taas kartulipuder. Puista üle riivitud juustuga ja aseta ahju 200 kraadi juurde küpsema. Kuna kõik koostisained on tegelikult valmis, piisab 20–25 minutist küpsetamisest. Serveeri kuumalt!

2. Peekoni-riisisupp köögiviljadega
Valmistamise aeg 50 minutit


Tee piimakraam ise!

9. aprill 2010 - 7:52
Lisas naisteleht

Jogurt: F: Helin LoikJogurt: F: Helin LoikKüll tundub poest ostetud kohupiim liiga vesine, jogurt liiga magus ja või liiga soolane. Aga kes keelab seda kõike ise kodus teha?

Koduse piimatoodetetehase üks pluss on, et nii mõnigi selles valmistatud toiduaine, näiteks jogurt ja toorjuust, on tunduvalt odavam kui poest ostes. Aga kõige tähtsam on, et need valmivad su oma silma all ja kui välja arvata poepiima päritolu, tead sa täpselt, mis nende sisse on pandud.
Kokaraamatute autor Sille Varblane, kes hindab soodsat ja kõhusõbralikku toitu kõrgelt, hakkas piimatoodete tegemisega katsetama kolm aastat tagasi. Ta alustas jogurtist, toorjuustust, kohupiimast, kondenspiimast ja jäätisest — kõik õnnestusid hästi!
Omavalmistatud piimatooteid soovitab Sille eelistada just seepärast, et need on naturaalsed ega maitse iial kehvemini kui kauplusest ostetud — pigem ikka paremini! Mahetoodetest on need jällegi kõvasti soodsamad.
Alusmaterjalina kasutab Sille poepiima, sest mahetooted on sageli liiga kallid. Samuti pole poepiim väga rasvane, mistõttu tuleb näiteks selle baasil valmistatud toorjuust palju madalama rasvasisaldusega kui poes pakutav sugulane. Ja mida vähem rasva, seda tervislikum!
Sille kinnitab, et omavalmistatud toorjuustust saab valmistada ka suurepäraseid küpsetisi. Seega pole ühtki põhjust, miks peaks seda poest muretsema.
Kui kaua omavalmistatud piimatooted säilivad, seda Sille öelda ei oska. «Kuna jogurti tegemine ei nõua suurt vaeva, siis olen seda teinud nii palju, et jätkuks üheks-kaheks päevaks. Pikemalt ei näe vajadust seda säilitada,» ütleb ta ja tunnistab, et seepärast pole ta säilivusaega ka katsetanud. Küll on Sille sõnul kindel, et kui jogurtile on lisatud tooreid marju, siis mida värskemalt seda tarvitada, seda väärtuslikum see on.


Kolm argirooga

9. aprill 2010 - 7:48
Lisas naisteleht

Sibulapirukas: F: Aldo LuudSibulapirukas: F: Aldo Luud1. Sibulapirukas

Valmistamise aeg 60 minutit

  • 100 g võid
  • 1,5 dl Veski Mati rukkihelbeid
  • 2 dl head nisujahu
  • 0,5 tl küpsetuspulbrit
  • 3 spl vett
  • 2–3 sibulat 
  • 2–3 spl toiduõli
  • 1–2 spl fariinsuhkrut 
  • 3–4 spl palsamiveiniäädikat
  • 3–4 dl letšot 
  • 100–150 g riivjuustu
  • 2 dl kohvikoort 
  • soola, musta pipart

Näpi rukkihelbed, nisujahu ja küpsetuspulber toasooja või sisse. Lisa vesi ja sõtku tainas ühtlaseks. Tee küpsetusvorm külma veega märjaks ja vooderda tainaga. Puhasta ja haki sibulad. Kalla pannile toiduõli ning prae sibul kergelt läbi. Lisa palsamiveiniäädikas, fariinsuhkur, sool ja must pipar. Keera kuumus madalamaks ja hauta 2–3 minutit. Aja letšo pirukapõhjale laiali, selle peale laota küpsetatud sibulad, riivitud juust ning kalla kõik kohvikoorega üle. Küpseta 200 kraadi juures 30–35 minutit.

2. Lihakaste teega
Valmistamise aeg 60 minutit


Teeme jahust ja veest liha!

9. aprill 2010 - 7:43
Lisas naisteleht

Kodune seitaniburger: F: Helin LoikKodune seitaniburger: F: Helin LoikSega kokku jahu, sool ja vesi ning saad liha, millest küpseta burgerikotletti, šašlõkki, pilaffi või strooganovi. Ja ei, me ei ole hulluks läinud.

Me räägime täna seitanist ehk jahust ja veest tehtud ning vees keedetud taimsest kunstlihast. Mis on sellel ühist päris lihaga? Mitte midagi, aga tekstuur on sarnane ja maitse poolest on seitan alguses täiesti mage nagu lihagi. See tuleb endale meelepäraste maitseainetega söödavaks muuta.
Ennekõike on seitan tuntud taimetoitlaste seas, kuid kõik, kes soovivad natukenegi keskkonnateadlikumalt ja huvitavamalt elada, võiksid seda aeg-ajalt liha asemel teha.
 Taimetoidu veebilehe eestvedaja Sandra Vungi jutt ärgitab igatahes proovima. Poole kilo loomaliha saamiseks kulutatakse loomakasvatuses 5000 gallonit vett, aga poole kilo nisu kasvatamiseks vaid 25 gallonit — ehk jättes pool kilo liha ostmata, säästad rohkem vett, kui sul kulub aasta jooksul duši all käies. Peale selle, räägib Sandra edasi, heidavad kariloomad õhku rohkem kahjulikke kasvuhoonegaase kui transpordivahendid, nii et taimse toidu söömine säästab loodust rohkem kui jala käimine!
Sandra, kes õpetab kõigile huvilistele Tartus seitani tegemise saladusi, peab seda geniaalseks leiutiseks: kui sul on kodus pakk jahu, siis on põhimõtteliselt olemas terve praad. See on ka suurepärane viis toidu pealt kokku hoida!
Ta rõhutab, et seitanist ei pea mõtlema ainult kui liha aseainest, vaid lihtsalt vahvast uuest maitsest.
Mujal maailmas müüakse tärklisevaba gluteenijahu, millest saab seitanit valmistada imelihtsalt, kuid meil tuleb käised pikemaks ajaks üles käärida. Retsepti, mille järgi seitanit teha proovisime, soovitas meile Sandra Vungi ja see pärineb veebilehelt www.taimetoit.ee.


«Koju tulles ütlen esimesena tere aiale.»

13. august 2010 - 10:00
Lisas naisteleht

Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgSiiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!

Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.

Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.


Asendusema: «Lasteküla pere on nagu pere ikka!»

13. august 2010 - 9:54
Lisas naisteleht

Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgÕhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.

«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»


Selline on eeskujulik koolilapse laud!

13. august 2010 - 9:48
Lisas naisteleht

Kui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKool surub maal ringijooksmisega harjunud lapsed peagi kirjutuslaua taha toolile. Kuidas see neile võimalikult mugavaks ja tervislikuks teha?

Sotka mööblimaja juhataja Irina Dunets aitab meil komplekteerida just sellise — mugava ja tervisliku töökoha ja selgitab, millised on ideaalsed kodused õppimistingimused.
Lapse töötuba võiks olla ühes rahulikus toonis: kirju väsitab märkamatult, hele seevastu  rahustab. «Kui laps läheb alles esimesse klassi, tuleks mänguasjad paigutada nii, et need jääksid töölaua suhtes selja taha ega juhiks tähelepanu kõrvale,» soovitab Irina. «Isiklikku töölauda on lapsel kindlasti vaja, nii et kui tuba kasutab mitu last, peaks igaühel seal olema oma õpinurk.»
Kui läheb koolilaua ostmiseks, tuleb laps kindlasti poodi kaasa võtta, et ta saaks lauda ise proovida, selle taga istuda ning veenduda, kas sahtlid asuvad talle käepärases kohas, jalgadel on piisavalt ruumi ja lauaplaat parasjagu lai. «Mugav asend on korraliku kirjutamistehnika eeldus,» märgib Irina.
Õppimiseks ei sobi ka suvaline köögitool. Enne kui lähed tooli ostma, mõõda kodus laua kõrgus üle. Poest leitakse sama kõrge laud, mille taga saab siis proovida, milline on kõige parem tool.
Viiendasse klassi mineva Nikolai arvates on kõige tähtsam, et töönurk talle meeldiks — siis on ka õppida mõnusam. «Mulle meeldib, kui on palju sahtleid, kuhu asju panna. Jalad peavad maha ulatuma ja toolil ei tohi olla käetugesid, muidu ei saa lauale lähedale,» teab ta hästi, mida vajab. Kerttu Jänese

Lamp