|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aita kaasinimest!: Kätlin Tüksammel näitab juuksepahmakaid, mis neile müüdud. Kuid Casabella salongi pidajad tunnistavad, et parukasoovijaid on ikka rohkem kui juukseid jätkub. Miks siis mitte oma hobusesaba neile maha müüa?: F: Helin LoikSuvel loobuvad paljud naised oma pikast soengust kelmika poisipea kasuks. Ärge siis juuksepahmakat ära visake – tegu on puhta rahaga!
Et parukaid tehakse nii kunst- kui ka inimjuustest, teavad paljud. Aga et neid valmistatakse ka Eestis eestlaste juustest ja patside eest pakutakse head raha, sellest on kuulnud vähesed. Casabella ilusalongi juhataja Ivo Tüksammeli sõnul paraku liiga vähesed: parukatellijaid kipub olema rohkem kui neid, kes parukate tegemiseks oma juukseid loovutavad. Nii tulebki teinekord juukseid Euroopast juurde osta, et inimene soovitud paruka ikka kätte saaks.
Ivo ütleb, et suuri nõudmisi juustele ei esitata. Oluline on, et üldpikkus oleks vähemalt 40 sentimeetrit ja tore oleks, kui juuksed on värvimata. Aga ka värvitud juuksed pole probleem nagu katkised juukseotsadki, sest enne parukategemist korrastatakse juuksed niikuinii.
Üks tingimus siiski on: juuksed peavad olema maha lõigatud nii, et need oleksid patsis ja kõik juuksesalgud ühtpidi. «Pärast lõikust põrandalt kokku korjatud juuksed ei sobi, sest need on lootusetult sassis,» räägib Ivo.
Eriti kasulik on juustest loobuda Casabella salongis: siis on lõikus kliendile tasuta ja firma parukameistrid saavad juuksed kindlasti õigesti patsi köidetuna kätte. «Mõni lõikab jah maha terve patsi korraga, meie oma juuksurid teevad tavaliselt mitu väikest patsi, lõikavad need maha ja siis edasi tuleb soengulõikus,» kirjeldab Ivo.
Kaitse: Kui sobivat hooldusvahendit käepärast pole, kata kindlasti juuksed kübaraga, et päike lagipähe ei paistaks.: F: PantherMedia/ScanpixSuure suvekuumusega näib, et mida vähem kehakatteid seljas, seda parem. Sama meelt ei pruugi aga olla sinu juuksed.
Kuigi päikesekiirgus on võrdselt kahjulik nii juustele kui nahale, pööratakse rannailmadega enam tähelepanu siiski naha kaitsmisele ja juuksed jäävad pigem tagaplaanile.
Florise ilusalongi juuksur Viivika Kalmus ütleb, et nii UVA- kui ka UVB-kiirgus muudab juuksekarva elastsena hoidva keratiini jäigaks, mistõttu hakkavad juuksed murduma. Selle tagajärjel kahjustub juuksepigment, mis toodab loomulikku juuksevärvi, rääkimata siis keemilise värvi kahjustumisest — ja juus muutub tuhmiks.
«UVA-kiire põletus tekitab tõsiseid kahjustusi ka juukse soomusetaolisele pealiskihile ehk kutiikulikihile. Kui see saab kahjustada, pole juus enam ühtlaselt sile, vaid moondunud kujuga, harali, kuiv ja elutu,» selgitab Kalmus.
Seetõttu tulekski juuste tervise huvides neid suvel karmi päikese eest kindlasti kaitsta.
Kalmus paneb südamele, et päike ei paista ju ainult rannas, vaid ka tänaval, seega on juuste kaitsmine oluline igal pool ja igal ajal, mitte ainult plaažil peesitades. «Juukseid saate kaitsta mütsi või rätikuga, aga kaitset vajavad ka juukseotsad,» räägib ta ja soovitab kanda enne õueminekut juustesse UV-kaitset sisaldavat toodet.
Kui peapiirkonnas on alasid, mida juuksed mingil põhjusel ei kata, tuleks sinna kanda päikesekaitsekreemi, seda eriti meesterahvastel.
Kõige paremini aitab Kalmuse sõnul päikesekahjustusi vältida juuste regu-laarne ennetav hooldamine: pidev niisutamine nii kodus kui ka juuksuri juures on tervete ja ilusate, päikesele vastupidavate juuste alus.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Hakkas parem küll: Harmonia ökosalongi massöör Heli Kann ütleb, et peanaha mudimine ja juuste sakutamine mõjutab peanaha vereringet ja ergutab, samas paitamine lõõgastab. Nii see on, kinnitab oma pead masseerida lasknud Triin.: F: Helin LoikJuuksed, eriti pikad, on naise ilu. Seepärast ajab ikka ahastusse ja jooksujalu apteeki kallite ampullide jahile küll, kui kogu see ilu ühel päeval peotäite kaupa välja hakkab langema.
Välisriikides läbi viidud vastavasisulised uuringud on tõestanud, et kui juuksed kipuvad peast kaduma, tasub abi otsida massaažisalongist, täpsemini peamassaažist. See, kinnitab ka Marge Kaljuvee M.I. Massaažikoolist, on kõigi massaažide au ja hiilgus.
Siiski-siiski, Marge sõnul ei tasu juuste väljalangemise korral massööri manu tõtata ummisjalu. Enne tuleb ikka probleemi põhjus kindlaks teha, vajadusel käia arsti juures ning vaadata üle oma toidusedel.
Alles siis, ühes juuste väljalangemise ravimisega (olgu selleks ravimite võtmine või uuenenud dieet), võiks ette võtta ka peanaha verevarustust, ainevahetust ja rasunäärmete tööd parandava massaažikuur. See tõhustab ravi.
Kuidas peamassaaž toimib?
Marge jutu järgi pole peamassaažis midagi üleloomulikku. «Massaažiga mõjutatakse lihtsalt peanahka, naha aluskudet ja lihaseid. Kui sõrmed peanahal liiguvad, paraneb juuksejuurte verevarustus ning karvasibulad saavad toitained verest paremini kätte. Kui peanaha verevarustus on hea, aeglustubki juuste väljalangemine ning, muide, ka hallinemine,» valgustab ta meid.
Marge ei eita, et kõigi muude põhjuste kõrval mängivad juuste väljalangemises olulist rolli ka geenid, kuid massaažiga saab kiilanemist kindlasti edasi lükata.
Lihtsalt mõnus
Monika nüüd: Siidiselt sirge ja sile.: F: Kalev LilleorgMonika Tuvi proovis oma juustel revolutsioonilist keratiinhooldust, mille käigus muudeti tema lambavilla meenutav tihke lokk siidiselt siledaks ja läikivaks soenguks. Tundub võimatu. Aga tõsi see on!
Monikal kulub oma kräsupea lahtikammimiseks kolm tundi. «Eriti siis kui kõvem tuul on juuksed pusadesse keerutanud...» muigab ta.
See tundub isegi kõrvaltvaatajale põrgulikult tüütu. Seda see ongi, tunnistab Monika ja ütleb, et mõnikord on ta tõsimeeli mõelnud, et mõistlikum on oma kräsupea lühikeseks lõigata. «On tulnud küll tunne, et nüüd võtan käärid ja lasen käia. Neid juukseid on olnud ikka väga valus ja vaevaline kammida,» täheldab ta.
Seepärast ei kahelnud ta uuest ohutust juuksestruktuuri tervendavast püsisirgendamise protseduurist kuuldes hetkegi, kas proovida see oma lokkide peal järele või mitte. Muidugi proovida!
Juuksed sirgeks ohutult
Juuksur Renaldo Paabel ütleb, et Brazilian Keratin Treatmenti ehk keratiinhoolduse põhimõte on üsna elementaarne — see kujutab endast juuste raskemaks muutmist keratiini biopolümeeri abil. Keratiin on valk, millest meie juuksed ja küüned koosnevad 88 protsendi ulatuses, nii et selle lisamine juustesse pole kaugeltki keemiline, vaid hoopis naturaalne protseduur.
Renaldo kirjeldab, kuidas pisikesed keratiinimolekulid tungivad läbi juukse soomuskihi karva sisse ja parandavad juuste kvaliteeti seespidiselt. «Keratiin täidab soomuskihi ja juuksekarva tuuma vahelised tühimikud ning kinnitub sinna juuksesirgendajate tugeva kuumuse mõjul,» jätkab juuksur.
Treenerid Monica Lauri (vasakul) ja Katrin Pärt soovitavad treeninguid alustada pigem spordiklubis, kuna treeneri abiga saavad harjutused õigesti sooritatud ning nõnda on enesele liigategemise oht miinimumini viidud.: F: Helin LoikViimasel ajal viskavad naised kõikjal Eestis end põrandale pikali, et internetis ülipopi kaheksaminutilise treeningkava järgi oma kõhulihased trimmi ajada. Kas saab sel moel endale tõesti uskumatu sixpack’i või hoopis seljavalu?
Harjutusi on kõnealuses kavas kaheksa. Igaüht tuleb sooritada 30 korda ning iga seeria vahele jätta 30 sekundit hingetõmbeaega. Kokku tähendabki see umbes kaheksat minutit intensiivset kõhupingutust, mis sobib absoluutselt kõigile (vähemasti selle trenni kokku panijate arvates).
Mis tunne on selle kava järgi võimelda ja kas see ka mõjub, uurisime Arigato spordiklubi peatreenerilt Monica Laurilt ja klubi personaaltreenerilt Katrin Pärtilt.
Et nii Monica kui Katrin on äärmiselt heas vormis, ei võta kaheksaminutiline treening neid kumbagi võhmale. Viskavad end matile pikali, jälgivad silmanurgast ekraanil harjutusi ette näitavat joonistatud musklimeest (kollastes retuusides!) ja pingutavad tema eeskujul lihaseid. Ehkki vahepeal on Monica ja Katrini nägudest näha, et väga rahul nad trenniga ei ole, läheb lehe jaoks piltide tegemine ludinal ning naeru saatel, mitte ähkides-puhkides ja näost veretavana.
Plussid ja miinused
Lõpuks matile liikumatult lebama jäädes, nendivad naised siiski, et kava oli täitsa tõhus. Aga seda eelkõige harjutuskordade tõttu — kui iga harjutust ikka 30 korda teha, küll siis ka kõhulihased tugevaks saavad. Samas hoiatab Monica, et algajale käib selline korduste arv tõenäoliselt üle jõu, aga et sama tõenäoliselt ei taha keegi alla anda, võidakse endale liiga teha.
Siiri ei mõista inimesi, kes tahavad igal võimalusel käsi mullaseks teha. Tema teeb aiatöid kindlasti kinnastes, sest muidu ei saa käsi pärast enam puhtaks. «Pese või käsitsi meeste sokke – ikka ei aita!» teab ta oma kogemusest.: F: Kalev LilleorgMis te arvate, kust ammutab Siiri Oviir jõudu, et pikki aastaid poliitikas ilma teha? Õigete vastuste esikolmikusse kuulub kindlasti ka: oma aiast!
Haljas oaas, ehkki vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel kesklinnast, on vaikne ja hele. Siiri (62) ja Mihkel Oviiri (67) kolmkümmend aastat tagasi ostetud elupaik on ehe kinnitus väitele, et lihtsuses peitub võlu.
«Mulle meeldib siin tõesti väga,» on Siiri õnnelik. Pererahva imetlusest on nakatunud ka sõbrad-tuttavad, kes alati tahavad just nende Nõmme õuele aega veetma tulla. «Nad on nõus söögid-joogid kaasa võtma, peaasi, et saaks tulla. See on kõige suurem kompliment meie aiale,» ütleb Siiri.
Aias vanaema ei karju
Kui Siiri ja Mihkli kolmetütreline pere aastaid tagasi Õismäe korterist «välja kasvas», pöörati pilgud kohe Nõmme poole. «Meie vanemal tütrel Maarjal olid lapsena neerud haiged ja Õismäel tõmbas majade vahel alati tuul. Korterielu teiseks miinuseks oli see, et kui lastega õues olin, jäid kodutööd tegemata. Niisiis otsisimegi kohta, kus lastel oleks turvaline omapäi õues olla,» meenutab pereema.
Kergelt majaost siiski ei läinud. Silma jäänud esimese vabariigi aegne maja oli räämas ja lagunenud ning takkapihta elas seal mitu peret. «Tollal sai ju ainult vahetamise teel uut elamist. Meie pidime neile viis korterit vastu leidma,» jutustab Siiri. Nüüd vaatab pererahvas raskele ajale õnnelikuna tagasi, sest nõnda kaunist funkstiilis maja ja suurt aeda praegu enam nii lihtsalt ei leia.
Õhtuti mängitakse selles peres lauamänge, päeval käiakse koos ujumas. Poistele meeldib ka kala püüda ja tüdrukutele kassiga mängida. «Me oleme pere nagu pere ikka!» kinnitab Maire. «Vahel nad kaklevad ka, aga seda teevad ju kõik vennad-õed!»: F: Kalev LilleorgKui Maire Kaljuvald meile ilusas majas oma pesakonda tutvustab, tundub tegu olevat täiesti tavalise suuremat sorti Eesti perega: viis naerusuist last Triinu, Heidi, Jaanika, Jaan ja Rein ning mõned päevad nädalas perest eemal viibiv isa Elmar. Eriline on see, et nad elavad SOS Lastekülas.
«Viis aasta tagasi nägin ajalehes kuulutust, et Keila SOS Lasteküla pakub tööd emale. Elasin tol ajal Tartus, üks mu tütardest oli juba kodust ära kolinud ning teine kohe-kohe pesast välja lendamas. Minu abikaasa ehitab üle Eesti katlamaju, seega on ta töö tõttu palju ära. Olin Tartus täitsa üksi ja tundsin seda kuulutust lugedes, et vot just seda ma tahaksin teha,» jutustab Maire (51), kes töötas siis hoopis kondiitrina.
Mõtet asendusemadusest oli ta mõlgutanud varemgi — ta tahtis ühiskonnale midagi vastu anda, midagi head teha.
Ja otsustaski Maire kandideerida. Abikaasa Elmarile (63) ei tulnud naise uudis, et tema läheb nüüd elama Keilasse ja hakkab kasvatama suurt peret, sugugi üllatusena. «Tema ju tunneb mind kõige paremini ja teadis, et see oli juba pikka aega olnud mu südamesoov,» on Maire mehele toetuse eest tänulik.
Nii pakkiski tartlanna asjad ja kolis Keilasse. «Enne veel käisin mitmes peres nii-öelda proovipäeval ja iga kord küsiti minult pärast, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan. Teadsin kohe esimesest päevast, et tegin õige otsuse ja pole siiani kordagi selles kahelnud.»
Katrin Siska on mures, et number kuus jälitab teda. Kahel viimasel töökohal, linnavalituses ja kultuurimajas, on tema kabineti numbris olnud kuus sees.
