Teooria kohe kasutusse: Loengul kuuldu tuleb kiiresti praktikas järele proovida. Nõnda ei muretsenud Piret püksipõlvede pärast ega häbenenud põlvili laskuda, kui tundus, et sellest asendist saab Karl Sanderist hea pildi.: F: Helin LoikIsadepäeva eel klõpsivad emad oma põnnidest pilte, et mõni neist issile kingiks T-särgile või tassile trükkida lasta. Aga kord tuleb foto udune, siis jälle pime, kord jääb laps poolenisti kaadrist välja.

Mis see lapse pildistamine siis ära ei ole, arvate. Uhke kaamera kaela (see peaks ju enam-vähem ise pildi valmis tegema!), linnuke objektiivist välja ja ongi foto käes! Fotograaf ja Nikon Schooli õppejõud Mardo Männimägi vaid naerab selle peale — ei tee isegi kõige popim aparaat ise pilti. Ta toob võrdluse pannkookide küpsetamisega: ei piisa ainult suhkrust, piimast, munast ja jahust, peab teadma sedagi, mida nendega pihta hakata. Samamoodi tuleb enne pildistama asumist õppida tundma oma aparaati ja modelli.
Ja üleüldse, kes tahab niisama perest-lastest albumisse pilte klõpsida, sel pole võimsa objektiiviga ning tohutu resolutsiooniga fotosid tegevat aparaati tarviski. Pühapäevapiltnikule, kelle kirg pole aasal imepisikesi putukaid-mutukaid taga ajada, vaid kes tahab lihtsalt oma lapsi pildile püüda, sobib kenasti ka tavaline seebikarp. «No muidugi kui just raha rahakotis kohutavalt ei sügele ...»
Aparaat aparaadiks. Isegi kui see on olemas, ei saa igaüks oma lapsest ilusat pilti kätte. Neid, kel soovi väikelaste fotografeerimise oskust veidi lihvida ning mõned head nipid kõrva taha panna, kutsub Mardo osalema seda teemat käsitlevale Nikon Schooli fotokoolitusele. Mis seal toimub?

Fännid: Vennad Tuudor ja Tobias on «Rahamaa» fännid. Tuudorile meeldib kõige rohkem, et seal saab raha teenida, raha kulutamist planeerida ning seda puhkusele minekuks kõrvale panna. Tobias ostis «Rahamaal» emale isegi kingituse – kaelakee.: F: Helin LoikRahamaal saab laps selgeks, miks ei piisa alati paljalt tahtmisest, et mõnd meelepärast asja osta, ning palju muud kasulikku rahast ja tööst.

«Ema, kas sa ostaksid mulle uue lego?»
«Ei, meil pole praegu selle jaoks raha.»
«Aga ema, kas me siis ei saaks natuke raha juurde osta?»
Enam-vähem niisugune vestlus on tuttav paljudele emadele. Ja tõsi on, et raha ei kasva puu otsas ja seda ei saa pangaautomaadist piiramatult välja võtta. Aga kuidas see lapsele selgeks teha?
Siin tulebki appi Sampo panga algatusel valminud veebimäng «Rahamaa». Selle loomisse kaasati ka spetsialistid Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest ning eksperte muudestki valdkondadest.
«Rahamaal» mängides õpib laps tundma raha väärtust: saab teada, et see tuleb enne millegi ostmist tööga teenida ja mõistlik on raha pigem koguda kui pidevalt kulutada. Samas saab mängija oma fantaasia lendu lasta, valides «Rahamaal» endale tegelaskuju, meelepärase kodu ja oma toa.

Palju rahatrenn maksab?
Kuhu tuleks «Rahamaal» kõigepealt suunduda? Muidugi poodi! Ilusaid asju on seal palju ja loomulikult tahaks need kõik kohe korvi panna — mis sellest, et ainult virtuaalselt. Osta neid aga ei õnnestu, sest raha ei jätku.

Kuidas maitseb pihlakas?: Viimsi looduskeskuse juht Sirli Vijar pakkus lastele pihlaka- ja kadakamarju maitsta. Kes kolm pihlakamarja ära sõi, oli juba kõva mees!: F: Helin LoikKäisime nubludega koos koolitunnis. Ei, me ei pidanud end pressima kitsaste laudade-pinkide vahele, vaid saime jalutada metsas, kus ruumi küll ja veel!

Käimas on nimelt RMK sügiskampaania «Head lapsed, need kasvavad metsaga», mille kaudu pakutakse lasteaia- ja koolilastele tasuta loodusõpet. Et need teadmised meilgi mööda külge alla ei jookse, tegime Harku metsas kaasa loodusretke Kivimäe põhikooli 2.B klassiga, kus, muide, on vaid kaks tüdrukut, ülejäänud kõik poisid.
Metsas korda hoida pole mõistagi sama lihtne kui klassis. Isegi kaheksa-aastane, kes pole kordagi metsas niisama jalutamas käinud – neid tõepoolest leidus! —, taipab vaistlikult, et seal saab end oimetuks joosta, kõike togida, visata, künkast alla rulluda ja lobiseda. Värske õhk hakkab pähe!

Pihlakad ja metshaldjad
Õige pea tabab lapsi väike pettumus: metsas ei tohigi teha kõike, mis pähe tuleb. Metsa tuleb hoopis tundma õppida ja austada. Viimsi looduskeskuse juht Sirli Vijar võtab juhtimise enda kätte ja õige pea uurivad väikesed marakratid tähelepanelikult iga puud, lehekest ja seent. Tõsi küll, alguses mitte üleliia entusiastlikult, parema meelega istuksid nad ju kodus ja mängiksid arvutiga!
Et metsaga paremini suhestuda, peab iga laps endale välja mõtlema perekonnanime, mis algab sama tähega mis tema eesnimi ja on seotud loodusega. Nii asuvad retkele Kristo Käbi, Martin Mänd, Getter Gepard ja teised.  

Kaarina Naur hoiatab, et kohv on sõltuvust tekitav aine ja halvimal juhul võib sõltuvus välja kujuneda juba paari päevaga – laste organism on ju väga vastuvõtlik.: F: PantherMedia/ScanpixSirli Siitsmani 12aastane poeg Carl väidab, et ilma tassitäie kohvita ta end hommikul «käima» ei saa. Ema valab tema kohvi peale ohtralt piima ja jälgib südamerahu huvides, mis juhtub siis, kui harjumuspärane virgutaja jääb joomata.

Tegelikult saab päev kenasti hoo sisse ka ilma kohvijoogita, kinnitab Sirli, aga kuna pojal kahtlasi sümptomeid pole esinenud, ei ole tema kohvijoomisest probleemi tehtud. Kindlasti aga ei lubata Carlil teist ega kolmandat tassi kohvi päevas juua, sest see oleks juba liiast.
Sirli intuitsiooni kiidab koka ning ökomutina tuntud Kaarina Naur. Ta ütleb, et mingil juhul ei tohi lapse kohv olla kange ning rohkem kui ühe tassi päevas ei või lapsed kohvi juua, sest see jook viib organismist välja kaltsiumi- ja kaaliumisoolasid ning vedelikku.
Kaltsiumit aga vajavad noore inimese luud kasvamiseks ning kaalium aitab kaasa südame ja lihaste tegevusele. Vett on tarvis ajul ning selle vajakajäämise tagajärjeks võib olla näiteks väsimus. Kohv võib tekitada ka kõhumuresid. Ja nagu sellest kõigest veel vähe, ei saa näiteks raud ja vitamiinid hästi verre imenduda, kui toidu kõrvale kohvi juua, kukub teadmisi Kaarina suust kui kuulipildujast.
Seega võib ema perele tervisliku menüü koostamisel kui tahes suurt vaeva näha, aga head ained tulevad ikkagi õieti kasu tegemata kehast välja, kui need kohviga üheaegselt organismi läkitada.

Kui laud on piisavalt suur, võib sellel seista ka arvuti. Vastasel juhul tuleks kaaluda eraldi arvutilaua ostmist, sest väikeselt laualt võtab arvuti liiga palju õppimisruumi ära. Arvuti peaks laual asetsema otse, nii et selle taga saab ka sirgelt istuda.: F: Kalev LilleorgKool surub maal ringijooksmisega harjunud lapsed peagi kirjutuslaua taha toolile. Kuidas see neile võimalikult mugavaks ja tervislikuks teha?

Sotka mööblimaja juhataja Irina Dunets aitab meil komplekteerida just sellise — mugava ja tervisliku töökoha ja selgitab, millised on ideaalsed kodused õppimistingimused.
Lapse töötuba võiks olla ühes rahulikus toonis: kirju väsitab märkamatult, hele seevastu  rahustab. «Kui laps läheb alles esimesse klassi, tuleks mänguasjad paigutada nii, et need jääksid töölaua suhtes selja taha ega juhiks tähelepanu kõrvale,» soovitab Irina. «Isiklikku töölauda on lapsel kindlasti vaja, nii et kui tuba kasutab mitu last, peaks igaühel seal olema oma õpinurk.»
Kui läheb koolilaua ostmiseks, tuleb laps kindlasti poodi kaasa võtta, et ta saaks lauda ise proovida, selle taga istuda ning veenduda, kas sahtlid asuvad talle käepärases kohas, jalgadel on piisavalt ruumi ja lauaplaat parasjagu lai. «Mugav asend on korraliku kirjutamistehnika eeldus,» märgib Irina.
Õppimiseks ei sobi ka suvaline köögitool. Enne kui lähed tooli ostma, mõõda kodus laua kõrgus üle. Poest leitakse sama kõrge laud, mille taga saab siis proovida, milline on kõige parem tool.
Viiendasse klassi mineva Nikolai arvates on kõige tähtsam, et töönurk talle meeldiks — siis on ka õppida mõnusam. «Mulle meeldib, kui on palju sahtleid, kuhu asju panna. Jalad peavad maha ulatuma ja toolil ei tohi olla käetugesid, muidu ei saa lauale lähedale,» teab ta hästi, mida vajab. Kerttu Jänese

Lamp