Oh jah. Ma ütlen nüüd päris ausalt, et ma ei saa sellistest keskeakriisis naistest aru, kes peale persekukkunud suhet ronivad seltskonnakülgedele beibetama.

Iga päev haaran ma SLÕhtulehe, lootes, et seekord ei ole järjekordselt samasisulist mõttetut intervjuud tehtud tolle Padariga. Kulla naine, sa oled…no 35 ikka, aga käitud nagu 16-aastane puberteet. "Ma teen ise, mis tahan! Ma olen ainus, kes oma elust teab! Ma ei harrasta üheöösuhteid! Kõik need mehed on mu sõbrad!". Joomaijoo. Milleks sulle seda jama. Milleks mulle seda jama. Mida kuradit sa ronid nagu mingi täitmatu tähelepanuvajadusega hull nende ajakirjanikega rääkima. Kellele seda sinu traumajärgset mäuramist vaja on. Ja kui vahepeal keegi huvi ei tundnud, siis tuli ruttu oma juuksed punaseks värvida ja hõõruda ennast järjekordse kiimas vanamehe kubeme vastu, et ajakirjanikule end jälle meelde tuletada.