Emme poeg ja issi poeg: «Meil on nii, et Eduard (vasakul) on issi poja ja Raimond on memmekas,» iseloomustab Kaie ja jutustab, et nn tema jagu on väga õrna hingega ja tohutult emotsionaalne, samas «issi poja» näitab oma rahulolematust välja pigem jonniga.: F: Kalev LilleorgKaks aastat tagasi täitus Kaie ammune unistus – ta sai emaks. «Ei usu, et enam lavale naasen,» arvas esibaleriin toona. Aga läks teisiti ja juba tervelt aasta jagu on Kaie pöörelnud nagu karussellil: kaheaastaste kaksikute kõrvalt jõuab ta õpetada tantsimist, teha ise trenni ja esineda laval. «Nüüd tahaks ikka juubelini välja tantsida,» tunnistab pooleteise aasta pärast 50 saav baleriin.
Kui me õhtuhämaruses koos Kaiega (48), kes tulnud just tantsuproovist Estonia teatri balletisaalis, tema Tammneemes asuva kodu uksest sisse astume, on meile ütlematagi selge, et terve päeva linnas toimetanud naise jaoks tõeline tramburai nüüd alles algab. «Emme, emme!» kostab rõõmus kahehäälne siutsumine juba koridori ning Kaie nägu läheb naerule.
Kaie ema Salme (78), kes päevaajal kodus lapsi hoiab, juhatab tulijad tuppa, kus avaneb väga liikuv vaatepilt. Kaheaastased kaksikud Eduard ja Raimond ei paista hetkegi paigal püsivat, vaid tormavad vaimustunult ringi, paisates oma teel kahte lehte mänguasju (mida on samuti topelt, nagu poisse ennastki!). Vahepeal kostab mõni üsna hirmutav pauk, kui emb-kumb neist vastu seina põrkab või diivanile hüppab. Seepeale puhkevad nad vahelduva eduga kord nutma, kord kõva häälega naerma. Melu kui palju!
Kaie karussellil
Kaie ja Viesturs kinnitavad, et ehkki pisipõnnid on nende elu täielikult muutnud, on need muutused olnud ainult head: F: Kalev LilleorgTäna naaseb pärast nelja-aastast pausi teatrilavale priimabaleriin Kaie Kõrb, tehes sellega teoks oma vargse unistuse. Ehkki Kaie on õnnelik, polnud tagasitulek lihtne: proovide ajal igatses tema emasüda aina koju jäänud poegade järele.
Lavalt eemal oldud nelja aastat poleks nagu olnudki – Kaie (47) on supervormis ja särab «Surmatantsu» peaproovis nagu ühele õigele diivale kohane ning nagu austajaid temaga pikkade aastate jooksul Estonia-päevilt harjunud.
Uue lavastusega on kõvasti vaeva nähtud juba sügisest saati ja nüüd on jõutud tulemuseni. Kaie on sellega väga rahul. Rahul, kuid väsinud, sest kõik ei ole ju päris samamoodi nagu vanasti, mil nii tema kui abikaasa Viesturs Jansons (50) said ainult tantsimisele pühenduda. Nüüd ootavad neid proovidest koju vahvad kaksikutest pojad Eduard ja Raimond!
«Proovid võtsid päris palju aega. Vahepeal tegime neid suisa iga päev ja ma olin seetõttu väga palju kodust eemal. See oli kõige raskem, sest mu lapsed on ju alles nii väikesed,» ütleb Kaie ja usub, et 1,2aastased kaksikud on emmest-issist kindlasti natuke puudust tundunud.
Issi Viesturs teeb samuti «Surmatantsus» kaasa. See aga tähendas, et paljudes peredes hästitoimivat nn lapsevalvevahetust ei saanud nemad prooviperioodi ajal kuidagi rakendada.
«Laste pärast kolisime maale, et neil oleks hea oma aias mängida,» räägib Kaie: F: Kalev LilleorgMullu novembri alguses täitus Kaie Kõrbi ja tema abikaasa Viesturs Jansonsi suur unistus: neist said kahe poisi, Eduardi ja Raimondi vanemad. Kuid sellele õnnele eelnes kuus pikka aastat, mil lapsed ei tulnud ega tulnud.
Ligi seitse aastat tagasi otsustasid Kaie (47) ja Viesturs (50), et nüüd oleks õige aeg lapse saamiseks. Nad ei osanud aimatagi, kui pikk katsumus neid ees ootab – läks kuus aastat, enne kui Kaie rasedaks jäi.
Vahepeal kippus neil lootus juba kaduma. Kui mehel tekkis lootusetuse tunne, siis Kaiel vastupidi oli kindel siht silme eest ning loobumist ei võtnud ta kõne allagi. Ja kui Kaiel oli raskem hetk, oli Viesturs see, kes teda lohutas: tuleb, mis tulema peab. Niimoodi üksteist toetades saadigi raskest ajast üle.
«Olen oma elus juba nii palju saavutanud, et hetkeks mõtlesin küll, et võib-olla pole mulle rohkemat ette määratud ja mu suurim unistus ei täitugi,» räägib Kaie, kuid lisab kohe, et need mõtted kadusid peast sama kiiresti, kui tulid.
Mida aastaid edasi, seda kindlamini oleks nii mõnigi naine kas või vanusega kaasnevate ohtude ja raskuste tõttu oma unistusest loobunud, kuid mitte Kaie. Temal ei tulnud allaandmine kordagi, mitte hetkekski tõsiselt mõttesse. «Ma olen selline inimene, et kui olen endale mingisuguse eesmärgi seadnud, siis ma selle ka ellu viin.»
Rasedustesti tehes oli Kaie kodus üksi. Kui see positiivseks osutus, tundis ta ülimat rõõmu. «Olime seda ju nii kaua oodanud,» ei oskagi Kaie nii erakordset isiklikku hetke sõnades kirjeldada. «Esimese asjana helistasin Viestursile!»
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
