Las Alpujarra valgetes külades kohtab vahvaid kasse, koeri ja lahkeid inimesi. See kant on rahulikuks puhkuseks lausa loodud: F: AGE/ScanpixMalagasse lennates näeb illuminaatori taga vaid pakse pilvi. Siis äkki avanevad punakad mäenõlvad, oliivisalud ja valged mägikülad – Las Alpujarra külade kohale ei söanda pilved ronida.

Pampaneira, Bubion ja Capileira külad moodustavad Hispaania lõunarannikul Vahemerest sadakonna kilomeetri kaugusel Las Alpujarra mägedes säravvalge trio, mis on koduks kokku mõnesajale inimesele. Enamik neist koob kirevaid vaipu, voolib savipotte ja teeb head veini. Välja arvatud siis, kui on siesta. Ja vahel ei tule neil ka pärast siestat töötuju, turistide meelehärmiks.

Viimaseid kohtab aprillis-mais ning septembris-oktoobris külakestes päris palju. Aga siiski võite päris kindel olla, et saate uidata mööda lilledesse uppuvaid kitsaid tänavaid, vastutulijateks peamiselt unised kassid ja reipad krantsid.
Matkajatele on see kant tõeline paradiis: ühest külast teise viivad maalilised teed ning ükski neist pole nii pikk, et päeva lõpus ei ootaks väike valge maja, mille pererahvas kindlasti hotelli ja restorani peab.

Matkajuhid leiab samuti Pampaneira külaväljakult – oma kodukohast siiras vaimustuses kohalikud annavad kas lihtsalt head nõu (aga mitte siesta ajal, eks) või on juhiks ja kaaslaseks pikematel rännakutel.
Muuseas, Vahemeri paistab selge ilmaga küladesse ära – aga sinna ei meelita nagu miski tagasi… Silvia Pärmann