Klaipedasse satuvad tavaliselt küll pigem Palanga endale sihtkohaks valinud turistid, aga linnas jätkub nii palju vaatamisväärset, et sinna maksab sõita niisamagi.: F: AFP/ScanpixKlaipedasse satuvad tavaliselt küll pigem Palanga endale sihtkohaks valinud turistid, aga linnas jätkub nii palju vaatamisväärset, et sinna maksab sõita niisamagi. Ning siis Palangast läbi hüpata.

Nõukaaegne kuulus sadamalinn Klaipeda on paarikümne aastaga tundmatuseni muutunud. Selle vanalinna — keskel kaunis väljak teatrihoone ja restoranidega — piiravad kunagi korrapäraselt planeeritud kitsad tänavad, mille äärest võib leida teisigi imelisi kohvikuid ja pubisid.
Nädalavahetusel Klaipedasse sattunule saab aga kindlasti osaks kena vaatepilt: mitu pruutpaari koos pulmalistega suunduvad kesklinna sillale, et kinnitada sinna igavese armastuse märgiks tavakohaselt tabalukk. Selle taustaks aga on silla juures seisev sadamalinna sümbol — mastidega purjelaev.
Linnas tegutseb ka põnev kellamuuseum, sadama läheduses ajaloomuuseum ning mitmed kunstigaleriid.
Klaipeda uhiuuest bussijaamast sõidavad 25 kilomeetri kaugusel asuvasse Palangasse  marsruuttaksod, mille pileti hind on umbes 25 Eesti krooni. Ka puhkehooaja lõppedes tasub seda 30 000 elanikuga linnakest külastada, sest meremuulil ja alleedel jalutada on ka pisut sombusema ilmaga väga mõnus.
Muidugi ei tohi Palangast lahkuda, tegemata endale selgeks kõike merevaigu, selle tekkimise ja kasutamise kohta. Selleks astuge läbi Palanga kohalikus botaanikaaias asuvast merevaigumuuseumist. Viia Iital

Toit: Kodune küüslauguleib
Mereäärsete külade tänavate ääres kauplevad kohalikud naised koduküpsetatud küüslauguleivaga. Veel soe peenleib sobib imehästi kokku kohalike kalurite suitsukalaga.

Vilniuse tänavatel tunneb eestlane end nagu kodus, sest vanalinna kohvikud, pisut tühjad muuseumid ja hubased kultuuriüritused meenutavad kangesti Tallinna. Heas mõttes muidugi.: F: Caro/ScanpixTänavu Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandev Vilnius on pidanud majandusraskuste pärast mitmed üritused ära jätma, kuid sellest hoolimata tunneb turist end Leedu pealinnas suurepäraselt.

Kunagine Ida-Euroopa suurim keskus kannab sel aastal kaasaegse Euroopa kultuuripealinna tiitlit. UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Vilniuse vanalinn oma muuseumide, kohvikute, kontserdi- ja näitusesaalidega valmistus turistide vastuvõtuks pikalt ja põhjalikult. Majanduslangus on küll teinud oma töö, mis tähendab, et vanalinna kohvikud ja esinemispaigad pole ülerahvastatud, kuid külalisi ootab seda mõnusam kevadine linn, kus elu on täpselt parasjagu kirju ja vilgas.
Turistid ei saa kultuuripealinna organisaatoreid tabanud tagasilööke põrmugi tunda. Ainuüksi vanalinna tänavatel jalutamine täidab kogu päeva ning kontserte ja näitusi jätkub sinna rohkem, kui ühe nädalavahetusega külastada jõuab.

Igas Leedu linnas on midagi avastada: F: Kristiina GennoKel Eestile tiir peale tehtud, aga hing ihkab ilma pika lennureisita uusi paiku avastada, sõitku Leetu. Vilnius on Tallinnast vaid pooleteisetunnise lennu kaugusel ja suurepärane alguspunkt lõunapoolseima Baltimaa uurimisretkeks.

Kes on Vilniusega juba tuttav, põrutagu kohe julgelt edasi lõuna poole. Pealinnast 130 kilomeetri kaugusel asub kuurortlinn Druskininkai. See linnake meenutab Pärnut: seal on kaheksa sanatooriumi, mis lisaks ravi- ja iluteenustele pakuvad ka öömaja ning puhkuste ajal on linn turistidest pungil.
Kindlasti tasuks külastada Druskininkai veeparki, mis avati 2006. aasta lõpus ning on vähemalt leedukate enda sõnul Euroopas ainulaadne.

Drunskininkaist tunnise autosõidu kaugusel asub Bristonas – linn, mis on tuntud rohkete mineraalvee leiukohtade poolest. Linnas on vaid kaks sanatooriumi, kuid sealsed (mineraalvee)protseduu­rid on väga kõrgelt hinnatud.
Kui Bristonases käidud, tasub suunduda 40 kilomeetrit põhja poole Kaunasesse. Selles ajaloolises vaatamisväärsusi täis linnas on ka farmaatsiamuuseum. Turistid on täiesti lummatud, kui neile pärast põhjalikku ülevaadet ravimite ajaloost antakse lonksata võlueliksiiri!

Kes on jõudnud hakata puudust tundma merest, see sõitku Neringa poolsaarele. Romantilise poolsaare randu, mis meenutavad meie Käsmut, kuid palju-palju mastaapsemalt, kaunistavad ainulaadsed liivaluited. Neringa on suurepärane koht aktiivseks puhkuseks – seal saab tegeleda kõigega, mis vähegi merega seotud. Matkahuvilised leiavad seal ka põnevaid radu, mida mööda poolsaart avastada. Puudust ei pea tundma restoranidest ega ka romantilistest hotellidest.

Palanga merevaigumuuseum.Meist vaid mõnisada kilomeetrit lõuna pool ei ole veel õhus sügise hõngu. Merevaigupealinn Palanga võluva promenaadi ja Vahemere-äärse meeleoluga on päevase autosõidu kaugusel.

Suvel turistidest ülerahvastatud Palanga, Klaipeda ja Nida meenutavad soojas augustilõpu päikeses meie Tartut suvel, kus elu kulgeb sama rahulikus ja mõnusas tempos. Südasuvel on ööelu Palangas suurejooneline: kesklinnast mere äärde viiv peatänav on tihedasti täis restorane, baare, mängupõrguid ja ööklubisid.