Teeme pilti!: Apteegis tehtav silma­põhjauuring on lihtne protseduur. Tuleb vaadata otse ühte punkti, korraks sähvib välk ühte ja siis teise silma. Paari hetke pärast doktor ütleb, kas muretsemiseks on põhjust. Toimetaja Anna-Liisal pole!: F: Helin LoikKas oled arvuti ees pikki tunde veetes mõelnud, mis saab siis, kui pilt silme ees lainetama hakkab ja lõpuks üldse valgus kustutatakse?

Aga just nii võib juhtuda, kui silmade eest hoolt ei kanta. Salakaval silmanägemise röövija, maakuli degeneratsioon ehk rahvakeeli silmapõhjade lupjumine, on üldjuhul vananemisega kaasnev normaalne nähtus, kuid võib põhjustada vaevusi ja muutuda haiguseks ka noorematel.
Silmaarst Veiko Reigo Ida-Tallinna Keskhaiglast selgitab, et häda arenedes kahjustub silmapõhja kõige tähtsam osa — maakul ehk kollatähn — ja sellega kaasnevad erinevad nägemishäired.
Kes selle haiguse käes kannatab, see võib teile rääkida, kuidas raamatut lugedes kaovad sõnade keskpaigad, majad ja puud hakkavad silme ees lainetama või tunduvad kõverad ning vahel tekib vaatevälja lihtsalt pime koht. Raskusi tekitab ka kohanemine valgustingimuste muutumisel.
Reigo ütleb, et kuigi see häda vaevab üldjuhul üle 50aastasi inimesi, tuleks hakata regulaarselt silmakontrollis käima hiljemalt 40ndate alguses, nägemisprobleemide ja päriliku eelsoodumuse korral kõvasti varem.
Kui tihti silmapõhjasid pärast selle teetähise ületamist kontrollida tuleks, otsustab juba uuringut läbiviiv arst. Doktor Reigo ütleb: «Kes oma tervisest tõsiselt hoolib, võiks käia silmapõhjasid kontrollimas umbes iga viie aasta tagant.» Seda hoolimata vanusest.

Kontrollida saab mitut moodi

Koolitüdruk Handra-Helena Perki silmad on kontrollitud ja korras. Aga et prillipoes hakkas talle lasteprillide valik nii väga meeldima, siis proovis ta neid meie fotograafi rõõmuks ette kohe tükk aega.: F: Kalev LilleorgLoe, kirjuta, piidle tahvlit, pärast «lõõgastu» arvuti seltsis – selline tööpäev on laste silmadele ränk.

Silmalaseri silmaarst Merike Jaksi soovitab käia lastega regulaarselt silmi kontrollimas. Kõigepealt umbes kolme-nelja-aastaselt, sest kolmandaks eluaastaks on nägemine 80 protsendi ulatuses välja kujunenud ja kui nägemises peaks kõrvalekaldeid leitama, on see parim vanus probleemi süvenemise ennetamiseks või/ja parandamiseks. Seejärel tuleks kontrollis käia viieselt ning siis enne kooli ehk seitsmeselt.
Jaksi ütleb, et kui lapsel avastatakse lühinägelikkus, on põhjus tõenäoliselt geenides. Koolis käies koormus silmadele suureneb ja see tähendab, et ka lühinägelikkus võib süveneda. Samas teatab ta, et enamik lapsi sünnib hoopis kaugnägelikena ja kasvades selle tugevus väheneb. Igatahes on vanematel kasulik teada, mis lapse silmades toimub, et saaks vajadusel õiged prillid-arstimid käiku võtta.

Nina raamatus, silmad väsinud
Jaksi rõhutab, et lapse silmade kaitsmine ei ole raske, kuid on see-eest väga vastutusrikas töö. Ta soovitab esmalt kriitilise pilguga üle vaadata lapse õppimistingimused (neist loe lähemalt leheküljelt 26) ja -harjumused.
Näiteks tuleb veenduda, et lapse silmad oleksid kodutöid tehes vihikust või raamatust laua peal õigel kaugusel — siis on silmad väiksema pinge all. Õige kauguse määramiseks on lihtne viis, ütleb Jaksi. Pange lapse küünarnukk lauale ja viige tema rusikas käsi silmade juurde. See ongi iga lapse individuaalne lugemiskauguse mõõt.

Laur Martenil ja Liisa Mariil varem päikeseprille polnud, abi saadi seni mütsist. Äsja soetatud põnevad aksessuaarid aga meeldivad õele-vennale väga ja nad kannavad neid rõõmuga.: F: Helin LoikEmad-isad kaitsevad end päikese eest tumedate okulaaridega heal meelel, lapsed aga unustatakse silmi kissitama.

Optometrist Avelin Tarvis Norman-Optikast rõhutab, et lapsed peaksid kindlasti päikeseprille kandma. Ja mida pisemast peast alates, seda parem!
Avelini sõnul murravad paljud vanemad pead, et miks küll nende põnnid ei taha päikeselisel päeval õue mängima minna. Kui lähevadki, on virilad ja pahurad.
«Põhjus on see, et lapsele ei panda teda õue saates pähe nokkmütsi, päikeseprillidest kõnelemata. Päikesevalgus aga on pisikeste silmadele valus, sest nende silmade kaitsevõime on üsna madal, kuna silmavärv on hele ja pigmentkiht õhuke. Lapse silma satub liiga palju valgust ja see teeb haiget,» selgitab optometrist. Mõni ime siis, et nad eelistavad hoopis toas mängida.

Lapse silm on õrn!
Silmatohtrid hoiatavad, et päike kahjustab lapse silmi tunduvalt lihtsamini kui täiskasvanuil ja võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Päike võib silmi sõna otseses mõttes põletada. Silmad muutuvad valulikuks, tundlikuks, hakkavad sügelema ja on punased täpselt nagu nahk, mida päike on liiga kaua praadinud.
Peale põletust tekitava tugeva valguse on Avelini sõnul kahjulik ka UV-kiirgus. Selle halb mõju, muide, ei pruugi avalduda kohe, vaid alles paljude aastate pärast. «Kahjustada võivad saada silma sarv- ning võrkkest ja ka silmalääts. Kae peamiseks tekkepõhjuseks peetaksegi liigse UV-kiirguse sattumist silma,» täpsustab ta veel.

Prillide asemel müts

Nagu Greta Garbo: Gerli Abel teab, et kunstripsmed muudavad silmad ilmekamaks. Esimestel kordadel võttis tal ripsmete paigaldamine aega 20 minutit, vilumuse kasvades sai ta «hirvesilmad» paika kümmekonna minutiga.: F: Helin LoikVähesed meist on õnnistatud nii pikkade nuku­rips­metega nagu Malvina, kes neid volksutades hoobilt Pierrot’ südame võitis. Õnneks aitab moodne ilumaailm meilgi end aeg-ajalt Malvinana tunda.

Loomulikult võib igaüks seada sammud ripsmetehniku juurde ja lasta paigaldada endale kallivõitu kauapüsivad ripsmepikendused, ent lihtsam ja soodsam on pilku püüda kunstripsmetega. Naistelehe katse selgitas välja, et nende silmadele panemisega saab hakkama ka lootusetu iluvõhik.
Et tulemus jääks ilus, on esmatähtis valida välja õiged kunstripsmed. Kui sa iial varem pole nendega kokku puutunud, võid kergesti valele teele sattuda — iga naise käsi sirutub vägisi ikka kõige pikemate ja enim kaardus ripsmete poole.
Jumestuskunstnik Janica Kool soovitab üllatuslikult valida kunstripsmed, mis ei ole su enda omadest oluliselt pikemad ega tihedamad — vaid siis jääb tulemus loomulik. Liiga volüümikad lisandid mõjuvad õrna päevameigi ja argise riietuse juures võltsilt.
Õhtumeigis on väikesed liialdused lubatud ja natuke pikemad ning tihedamad ripsmed Janica sõnul täiesti omal kohal. «Ja fantaasiameigis, näiteks ööklubisse minnes, võib kasutada kunstripsmeid, millele on lisatud värvilisi suletupse, pärleid või litreid,» soovitab ta.

Sirje Reinmetsa langevad laud on pärilikud. Et nõukaaegsed ilutooted olid, nagu olid, tehes asja vahel veelgi hullemaks, ei meikinud ta end vanasti peaaegu üldse.: F: Stanislav MoškovTavaliselt annavad silmade peale vajunud laud märku, et esimene noorus on möödas, kuid see võib olla ka inimese eripära, mis geenidega kaasa saadud. Kui nipid teada, ei pea bernhardiinipilguga naisedki kõndima ringi nagu kriimsilmad, tušijäljed kulmuluul.

Kui jumestuskunstnik Kristi Petolaiga langevate laugude meikimise ette võtame, hakkab ta alustuseks kõnelema hoopis silmaalustest. Nimelt ei tohi rippuva ülalau varjamisele pühendudes mingil juhul neidki unustada. «Kui tumedad rõngad silmade all jäävad peitmata või kortsukesed esile tükivad, ei ole ülalau ilustamisest suurt kasu,» nendib ta.

Nii et nipp number üks on: peida, kuis jaksad
Silmaaluste tuunimisel ja kortsukeste peitmisel saab Kristi sõnul väärt abi valgustpeegeldavast peitepulgast või kreemist.
Vältimaks päeva lõpus vaatepilti, kus lauvärv on üheks triibuks koondunud või sootuks haihtunud, tasuks ülalaule kuni kulmujooneni kanda kas spetsiaalset lauvärvi aluskreemi või tavalist jumestuskreemi. See teeb silmameigi püsivamaks ja peidab ka nähtavad veresooned.
Alles seejärel võib üles otsida muu iluarsenali.

Vali õiged värvid
Kristi sõnul ei ole olemas sada protsenti kõigile sobivat meikimissoovitust. Üldjuhul tasub silma peale langeva lau puhul kõrvale jätta soojad, näiteks punakaspruunid toonid.
Hästi peaksid sobima kõik külmad murtud toonid, näiteks hallika, sinaka või lillaka varjundiga värvid. Sädeleva pärlmutri asemel tuleks eelistada matte toone.