Waldorf-nuku tegemiseks kulub umbes 18 tundi. Hirmus, kas pole? Ent kui esimesed nõelapisted tehtud, läheb vaja vaid entusiasmi, head seltskonda ja piparmünditeed, et kaltsunuku peene nimega kauge sugulane valmis võluda.

Sügisene rahulik Pärnu.Turistid on muidugi toredad. Nad jätavad meie juurde hulga raha, annavad põhjust ehitada mõnusaid hotelle ja häid restorane. Aga ikkagi, jalutada mööda tühja Pärnu randa, istuda restoranis kohe lauda, mitte kuulda soome keelt – sellest saab tunda vaid rõõmu!

Kui päevitus pole teie kinnisidee, on sügisene Pärnu lihtsalt paradiis. Sõitke rannas lift iga Tervise Paradiisi kaheksanda korruse kohvikusse ja nautige ilu ja rahu. Liiv on valge, meri muudab värvi iga veerand tunni tagant, puud on kaunilt rohe-puna-kuldsed. Mitte ühtegi inimest. Mitte ühtegi! Vaikus Pärnus on haruldane. Helistage paar korrust allpool asuvasse tervisekeskusesse ja küsige, millal on esimene vaba massaažiaeg. Ja ärge hoidke tagasi rõõmuröögatust, kui kuulete, et te ei peagi kannatama kolm nädalat, vaid võite massaažilauale pikali visata kolme minuti pärast. Selline nädalalõpp oli kolme pikka suvekuud ootamist väärt!

Eestis peab vähemalt üks linn olema veidi tänulik maad laastanud sõdadele: pärast seda, kui Esimeses maailmasõjas õhati Pärnu Waldhofi tselluloosivabrik, said seal meri ja õhk puhtaks.

See andis hoogu kuurordi arengule ja nii ongi meil praegu võimalik nautida suvepuhkust Euroopaühes kaunimas rannas.

Eelmisel aastal liigitas Inglismaa ajaleht The Independent Pärnu ranna Euroopa kümne tippranna hulka. Ja ehkki välismaalased vallutavad aasta-aastalt ühe suurema osa Pärnu mereäärsest, ööklubidest, söögikohtadest ja ilusalongidest, on suvepealinn ikkagi üks paremaid paiku puhkuse veetmiseks. Selleaastane senine rekordarv külastajaid ühel nädalalõpul – üle 27 000 inimese – jääb ilmselt ületamata.