Observatooriumi juurde 0-meridiaani vaatama jalutajad teevad peatuse ka kauni Thamesi jõe ääres ja mereväeakadeemias: F: Topfoto/ScanpixMuidu tavalise Londoni linnaosana näiv Greenwich on tähtis 1851. aasta otsuse pärast – just sealt jookseb läbi Maa 0-meridiaan, mis poolitab planeedi kaheks, idaks ja lääneks.

Greenwichi kõige tähtsam koht on kuninglik observatoorium, sest just selle teadusasutuse hoovist 0-meridiaan läbi jooksebki.
Teoreetiliselt võinuks 0-meridiaan olla ükskõik millise suure observatooriumi juures, kuid 1851. aastal pani sir George Airy selle enda meelest õigesti paika ning 1884. aastaks oli seda tunnustanud rohkem kui kaks kolmandikku merendusettevõtetest. Sama aasta oktoobris otsustati ka rahvusvahelisel meridiaanikonverentsil, et Greenwichi meridiaan on ametlikult 0-meridiaan.

Kui aga GPSiga mõõtmisi teha või Google Earthi pealt 0-meridiaani asukohta vaadata, selgub, et tulemus erineb mõnevõrra mahamärgitud kohast. GPSide süsteem arvutab positsiooni välja satelliitidelt saadud andmeid võrreldes. Kuna Maa kuju pole just lihtsate killast, oli globaalse positsioneerimissüsteemi ehitajatel võimatu panna GPSe näitama 0-meridiaani seal, kus ta maha märgitud on. Täpseim, mis nad teha suutsid, oli märkida 0-meridiaan Airy omast 102,5 meetrit itta.

Aga see ebakõla ei takista inimestel käia Greenwichi observatooriumi hoovis asuva ausamba juures end pildistamas, seistes selleks isegi järjekorras. Observatooriumis asuv muuseum neile nii väga huvi ei pakugi. Sten A. Hankewitz