Kihv liivas!: Foto: Bulls.Maakera kuklapoolel, Austraalia idaranniku lähedal liivasaarel elavad aborigeenid andsid oma kodusaarele 5000 aastat tagasi nimeks K'gari, mis tõlkes tähendab paradiisi.

Esimesed eurooplased sattusid saarele 1836. aastal laevahukust pääsenuna, nende hulgas kapten James Fraser, kelle järgi K´gari hiljem uue nime sai. Paradiis aga ei kadunud kuhugi.

Et seda suursugust karnevali näha, peab Kanaaridele jõudma enne märtsi keskpaika.: Foto: Bulls.Veebruari algusest 9. märtsini elavad Kanaari saared pidude tähe all. Sealsed karnevalid jäävad ulatuselt alla vaid Rio de Janeiros korraldatavatele.

Karneval Kanaaridel pakub meeliülendavalt fantaasiarikast virvarri lugematute kontsertide, värvikate maskipidude, kostümeeritud tänavatantsimiste, karnevalikuningannade valimiste, rongkäikude ja paljude naljakate traditsioonidega (näiteks ussi tapmine ja kontskingadel jooks).

Dubai: 21. sajand kohtub Araabia tavadega.Dubai, Araabia Ühendemiraatide üks seitsmest emiraadist, on Pärsia lahe vabameelsemaid kantse, kus põimunud araabia kultuur ja läänelik elustiil kõrgusi vallutavate pilvelõhkujate all.

Uusi hooneid kerkib Dubaisse meeletu kiirusega, kusjuures ei ehitata ainult maismaale, vaid ka vette kuhjatud tehissaartele. Kohapeal olles tasub kindlasti külastada (sõna otseses mõttes, sest seal ööbimine oleks arutu priiskamine) maailma ainsat seitsme tärniga luksushotelli Burj al-Arab, mille mõnesse restorani võiks siiski broneerida ka laua, et nautida maalilise vaatega lõuna- või õhtusööki.

Palanga merevaigumuuseum.Meist vaid mõnisada kilomeetrit lõuna pool ei ole veel õhus sügise hõngu. Merevaigupealinn Palanga võluva promenaadi ja Vahemere-äärse meeleoluga on päevase autosõidu kaugusel.

Suvel turistidest ülerahvastatud Palanga, Klaipeda ja Nida meenutavad soojas augustilõpu päikeses meie Tartut suvel, kus elu kulgeb sama rahulikus ja mõnusas tempos. Südasuvel on ööelu Palangas suurejooneline: kesklinnast mere äärde viiv peatänav on tihedasti täis restorane, baare, mängupõrguid ja ööklubisid.

Eestis peab vähemalt üks linn olema veidi tänulik maad laastanud sõdadele: pärast seda, kui Esimeses maailmasõjas õhati Pärnu Waldhofi tselluloosivabrik, said seal meri ja õhk puhtaks.

See andis hoogu kuurordi arengule ja nii ongi meil praegu võimalik nautida suvepuhkust Euroopaühes kaunimas rannas.

Eelmisel aastal liigitas Inglismaa ajaleht The Independent Pärnu ranna Euroopa kümne tippranna hulka. Ja ehkki välismaalased vallutavad aasta-aastalt ühe suurema osa Pärnu mereäärsest, ööklubidest, söögikohtadest ja ilusalongidest, on suvepealinn ikkagi üks paremaid paiku puhkuse veetmiseks. Selleaastane senine rekordarv külastajaid ühel nädalalõpul – üle 27 000 inimese – jääb ilmselt ületamata.