külmakreem
Kavalda pakane üle külmakreemiga!
Mure võib mööduda: Kristellel (vasakul) ja Marianal (halli mütsiga) pole iial külmaga põsed karedaks muutunud. Reigo on sellest probleemist välja kasvanud ja Noragi palged panevad iga talvega aina paremini pakasele vastu.: F: Kalev LilleorgKui lapsel muutuvad põsed punaseks kui jõuluvanal ja nahk hakkab kestendama, kiirustavad paljud emad-isad kurjajuureks tembeldama allergiat. Palju sagedamini peaksid nad süüdistava näpuga sihtima hoopis pakase poole.
Nahaarst Liina Tedremets tervisekeskusest Medicum ütleb, et põskede kareduses ei maksa tõepoolest alati allergiat süüdistada ning suurest hirmust kohe menüüd muutma asuda. Kuna väikelapse nahk on tundlik ja õrn, hakkavad nende põsed külma ja kuiva õhu tõttu kergesti punetama ning muutuvad karedaks.
Allergoloog Tiia Voor selgitab, millest on nahamuutused tingitud: talvel on õhk külm ja õhuniiskus madal, seetõttu kaotab nahk rohkem niiskust ja selle kaitsev rasukiht õheneb. «Keskküttega majades on talviti ka toas kuiv õhk ja kui suhteline õhuniiskus langeb alla 60 protsendi, kaotab nahk samuti niiskust ja muutub kuivaks,» lisab ta. Seega pole palju vaja, et lapse nahk karedaks muutuks ja vanemad allergiapaanikasse satuks.
Ilmastikukreem hellitab talispordisõprade põski
Enne kui õue külma kätte tormad, seisata hetkeks uksel ja anna nahale aega uute oludega harjuda!: F: Radius/ScanpixEnne talvist suusa- või uisutrenni, eriti aga kõrgmäestikus lumerõõmude nautimist, on tähtis kasutada spetsiaalset külmakreemi, sest tuul, miinuskraadid ja päike kurnavad nahka.
Dermatoloog Elo Kuum soovitab: kui näonahk hakkab talvel karedaks muutuma, tuleb põskedele panna spetsiaalselt ilmastikuolude eest kaitsvat kreemi. Kindlasti pangu see nõuanne endale kõrva taha talispordiharrastajad, kes viibivad pikalt väljas tuule ja külma käes, kuid ka kõik need, kes niisama hange lumememme ehitama kipuvad.
Dr Kuum sõnab, et äkiline temperatuurimuutus mõjub eriti halvasti laienenud kapillaaridega tundlikule nahale. Plusskraadide juures kapillaarid laienevad ja miinuskraadide juures ahenevad, kuni lõpuks veresooned väsivad ega tõmbugi enam kokku – tagajärjeks võib olla kuperoosne nahk.
Kuum manitseb, et poest või apteegist ei maksa uisa-päisa suvalist külmakreemi korvi tõsta – enne tasub kindlasti konsulteerida spetsialistiga, et leida täpselt nahatüübile vastav kreem. Muidu võivad mõned lihtsad hirmud tõeks saada, näiteks võib rasuse nahaga inimesel tekkida akne, kui ta kasutab liiga rasvast kreemi.
Tähelepanu tuleb pöörata ka kosmeetikumi komponentidele. Kuuma sõnul on heaks aineks uurea – seda sisaldavat kreemi soovitab ta kuivema nahaga inimestele. Uureaga kreeme ja salve leiab näiteks apteegist.


