Mure võib mööduda: Kristellel (vasakul) ja Marianal (halli mütsiga) pole iial külmaga põsed karedaks muutunud. Reigo on sellest probleemist välja kasvanud ja Noragi palged panevad iga talvega aina paremini pakasele vastu.: F: Kalev LilleorgKui lapsel muutuvad põsed punaseks kui jõuluvanal ja nahk hakkab kestendama, kiirustavad paljud emad-isad kurjajuureks tembeldama allergiat. Palju sagedamini peaksid nad süüdistava näpuga sihtima hoopis pakase poole.
Nahaarst Liina Tedremets tervisekeskusest Medicum ütleb, et põskede kareduses ei maksa tõepoolest alati allergiat süüdistada ning suurest hirmust kohe menüüd muutma asuda. Kuna väikelapse nahk on tundlik ja õrn, hakkavad nende põsed külma ja kuiva õhu tõttu kergesti punetama ning muutuvad karedaks.
Allergoloog Tiia Voor selgitab, millest on nahamuutused tingitud: talvel on õhk külm ja õhuniiskus madal, seetõttu kaotab nahk rohkem niiskust ja selle kaitsev rasukiht õheneb. «Keskküttega majades on talviti ka toas kuiv õhk ja kui suhteline õhuniiskus langeb alla 60 protsendi, kaotab nahk samuti niiskust ja muutub kuivaks,» lisab ta. Seega pole palju vaja, et lapse nahk karedaks muutuks ja vanemad allergiapaanikasse satuks.
Enne kui õue külma kätte tormad, seisata hetkeks uksel ja anna nahale aega uute oludega harjuda!: F: Radius/ScanpixEnne talvist suusa- või uisutrenni, eriti aga kõrgmäestikus lumerõõmude nautimist, on tähtis kasutada spetsiaalset külmakreemi, sest tuul, miinuskraadid ja päike kurnavad nahka.
Dermatoloog Elo Kuum soovitab: kui näonahk hakkab talvel karedaks muutuma, tuleb põskedele panna spetsiaalselt ilmastikuolude eest kaitsvat kreemi. Kindlasti pangu see nõuanne endale kõrva taha talispordiharrastajad, kes viibivad pikalt väljas tuule ja külma käes, kuid ka kõik need, kes niisama hange lumememme ehitama kipuvad.
Dr Kuum sõnab, et äkiline temperatuurimuutus mõjub eriti halvasti laienenud kapillaaridega tundlikule nahale. Plusskraadide juures kapillaarid laienevad ja miinuskraadide juures ahenevad, kuni lõpuks veresooned väsivad ega tõmbugi enam kokku – tagajärjeks võib olla kuperoosne nahk.
Kuum manitseb, et poest või apteegist ei maksa uisa-päisa suvalist külmakreemi korvi tõsta – enne tasub kindlasti konsulteerida spetsialistiga, et leida täpselt nahatüübile vastav kreem. Muidu võivad mõned lihtsad hirmud tõeks saada, näiteks võib rasuse nahaga inimesel tekkida akne, kui ta kasutab liiga rasvast kreemi.
Tähelepanu tuleb pöörata ka kosmeetikumi komponentidele. Kuuma sõnul on heaks aineks uurea – seda sisaldavat kreemi soovitab ta kuivema nahaga inimestele. Uureaga kreeme ja salve leiab näiteks apteegist.
Tõhus: Ehkki meie katsejänes Helen tundis poole trenni pealt, et surm on silme ees, läks enesetunne peagi paremaks. Järgmisel päeval muidugi oli surm valusate lihaste kujul tagasi...: F: Kalev LilleorgLinnas levivad jutud, et uus trenn FitStar Attack on karmimast karmim ja tõhusamast tõhusam. Helen Perk viskas end Naistelehe palvel tulle...
Kõigepealt pean tunnistama, et minu ainus sportlik tegevus viimase kolme aasta jooksul on olnud rulluisutamine, mis teadupoolest jätab trennivabaks suisa viis-kuus kuud aastas. Nii et FitStar Attacki treeningtunnis osalemine tekitas minus rohkelt, trenni lähenedes suisa ohtlikult kasvavat ebakindlust.
Enesetunnet ei parandanud kriipsu võrra seegi, kui treener Egle Eller tunni alguses teatas, et täna, muide, on kava veidi raskem kui tavaliselt. Ole sa lahke! Teen end raudselt naerualuseks. «Esimest korda tulnutel soovitan rahulikumalt võtta. Õige tunnetus tekib alles teisel või kolmandal korral!» hoiatab Egle. Olen kodutööna välja uurinud, et sammud on FitStar Attackis üsna lihtsad, aga see-eest on tempo kiire. Abivahenditena kasutatakse stepipinki, hantleid ja treeningmatti.
Oma loomulikke lokke sirgendav Ida Korberg tunnistab, et vahelduseks on huvitav kahupea olla. «Mulle meeldib!»: F: Aldo LuudUsu või ära usu, aga lokilambad on jälle moes! Kusjuures, endale vanaema eeskujul rullide pähe keeramine pole kaugeltki kõrgem pilotaaž.
Tartu Isise ilusalongi juuksur Jekaterina Porohnja annab teada, et loomulike lokkidega naised võivad sel kevadel oma juustega väga rahul olla ja juuksesirgendajad nurka visata: lokid on jälle popid ja nende peitmine on moekuritegu number üks.
Aga kui loodus on sind õnnistanud pulksirgete juustega, tuleb lokid mujalt välja võluda. Kõige lihtsam ja juustele valutum viis on vana hea rullisoeng.
Jekaterina ütleb, et kuigi rullisoengut on lihtne teha, jääbki mõni sellest vaid unistama — teatud juuksetüüp kohe on selline, et tee mis tahad, aga ükski soeng ei püsi. Ja ei püsi ka rullisoeng. «Katsetama peab. Mõnele juuksele ei jää isegi keemiline lokk sisse,» tõdeb Jekaterina.
Ekspert: «Need tomatid lõhnavad nii hästi!» kommenteerib noor kokk Hellery koduköögis tomateid hakkides. Ta mõistab värskeid ja kvaliteetseid toiduaineid hinnata.: F: Helin LoikIga vanem rõõmustaks, kui tütar ilmutab huvi kokanduse vastu! Aga kui see huvi tekib juba kaheaastasel lapsel, tasub end valmistada selleks, et 13. eluaastaks on ta aidanud välja anda kokaraamatut ja osaleda telekokasaadetes.
Hellery Kender on pealtnäha tavaline 13aastane tüdruk. Eakaaslastest eristab teda vaid see, et ta teab täpselt, millist toiduõli meeldib talle kasutada, kui palju tuleb jahu tainasse panna ja mitu tundi peab liha ahjus küpsema.
Peasüüdlane Hellery kokandushuvi tekkimises ja süvenemises on tõenäoliselt tema ema, kokandusajakirja Oma Maitse looja Hanne Paljak, keda tütar on kokkamisel abistanud pisikesest peale.
«Minu esimene kokkamisega seotud mälestus on teisest või kolmandast eluaastast. Aitasin siis emal kaneelirulle teha. Mäletan, et aitasin tainast sõtkuda ja vastavalt oskustele ka rullida ning rosinaid peale puistata,» jutustab Hellery.
Praegu meeldib talle kõige rohkem valmistada pasta bologneset ja mammulist kohupiimakooki, aga sööb ta üldiselt kõike. Ainsana nimetab ta mittelemmikuks kalasuppi, samas ahjukala noor neiu ära ei põlga.
Iga päev Hellery kodus süüa ei tee, aga vähemalt kolm korda nädalas võtab kokkamise kindlasti ette.
Valitsus premeerib Kristina Šmigun-Vähit olümpiahõbeda võitmise eest 1,1 miljoni krooniga
